Kalle Kroon: Hambad säärde ja harpuuniga pähe!

Kalle Kroon. Foto: Erakogu

Ajaloolane Kalle Kroon Saksa Õigusajaloo Instituudist leiab, et Eestis on muutunud liberalism kaitsekilbiks egoistidele, kes ei suuda ühiskondlikult mõelda.

Ajalehes Järva Teataja online käesoleva aasta 22 aprillil ning sealt ka Postimees Online’i jõudnud õõvastav lugu koerte poolt puretud noorest naisest Kirna külas Järvamaal paneb tõsiselt muretsema mitte ainult toimunu koleduse, vaid taoliste juhtumite suure sageduse tõttu tänases Eestis. Seaduste järgi tuleb koera pidada nii, et ta tarandikust omal jõul välja ei pääse. Neid väljapääsenud ja kurja tegevaid koeri on aga Eestis kahtlaselt palju. Järelikult pole paljudel omanikel sellest probleemi. Need on väga tõsised asjad. Ma olen ise välja õpetanud korrakaitse teenistuskoeri ja tean, et ühel korralikul hundikoeral on jõudu sama palju või rohkemgi kui noorel tugeval mehel. Mis siis veel õrnast naisterahvast rääkida! Häda on selles, et tänases Eestis polnud tegu mitte erandi, vaid pigem reegliga. Veelgi enam- alles kümme aastat tagasi langes mitu inimest otseselt ringihulkuvate huntkoerte roaks. Sest kõik on ju lubatud! Mitte vähem ei pannud mind muretsema ajakirjas Kalale viimati ilmunud artikkel Väinjärve kalavarude kurvast seisust, millele teevad liiga allveekütid. Autor, väljaõppinud kalateadlane T. Krause, jõudis oma uuringutel tulemuseni, et allveeküttidest harpuunijad ohustavad tõepoolest meie sisevete kalavarusid, kuid et «ära keelamine ei olevat lahendus.» Paide tehisjärv ongi juba allveeküttide poolt suurtest sugukaladest tühjaks kütitud, nagu ka Porkuni. Jälle üks näide kõikelubatavusest Eestis. Huvitav küll -  nii palju, kui mina tean, on allveepüük sisevetes Euroopa arenenud maades keelatud juba põlistest aegadest saadik, näiteks Taanis aastast 1931.

Tänapäeva läänemaailm ja Euroopa olevat liberalismi kants, kuid sealt laenatud põhimõtted on Eestis võtnud nii mõnigi kord väärastunud vormid. Liberalism tänases Eestis on muutunud kaitsekilbiks neile, kelle mõttemaailmas domineerib vaid «mina» ning kelle juhtmotiiviks ei ole mitte moraal ega eetika, vaid ahnus ja rikastumistahe ning suutmatus ühiskondlikult mõelda. See on aga ühiskondliku allakäigu algus. Ühiskonda ega riiki ilma kaaskodanikuta ja temast lugupidamiseta pole olemas. Sel juhul on olemas ainult abstraktsete egode kogumik, mis toimib Browni osakeste kaootilise liikumisena suunas, kelle ego on suurem. Mu hea sõber, Taanis elav ajalooprofessor Vello Helk on juba üle kümne aasta tagasi ajakirjas «Rahvuslik kontakt» selle fenomeni eest hoiatanud ning näidanud, et paduliberalismi ja stalinismi vahel sisulist vahet ei ole Möbiuse lehena on äärmuslikel maailmavaadetel alati olemas ühisosa. Tulemuseks on väheste terror enamuse üle, tulemuseks on raha võim, mis on surunud moraali ja terve mõistuse tahaplaanile. Tulemuseks on massvaesus, kusjuures kannatajateks on just ausa töö tegijad ja väljakurnatud loodusressursid. Kõik on võrdsed, ja võidab see, kes on ahnem! Kõik on lubatud! Tulemuseks on Eestit häbistavad vargad ja röövlid välisriikides, massiline põgenemine riigist ja olukord, kus moosivaras saab kolm aastat, aga mõrvarid ja miljonivargad tingimisi.

Postimees online tõi 25. aprillil ära andmed, mille kohaselt sooritasid eestlased Soomes kuritegusid teistest, sealhulgas venelastest enim. Sest kõik on ju lubatud! Meie liberaalses Eestis lubavad koeraomanikud ikka veel puretada kaaskodanikke, kuid liberaalses Euroopas koerad isegi ei haugu ja maju valvavad elektrilised süsteemid. Meie liberaalses Eestis leitakse ministeeriumi tasemel, et allveekütid pole meie niigi väheldastes siseveekogudes probleem, sest neil on raha, samal ajal kui liberaalses läänes on selline püük sisevetes ja mõnedes riikides isegi ookeanide rannavetes keelatud ja täiesti mõeldamatu, sest mõeldakse kalavarude kaitsele ning nendes riikides pole mingeid muudatusi allveepüügi lubatavuseks tehtud ega hakatagi tegema. Siin ei muuda midagi ka vibuga metsloomade küttimise lubatavus mõnes riigis, sest pole mõtet võrrelda võrreldamatuid asju. Tegin Euroopa keskkonnaministeeriumites allveepüügialase küsitluse. Taani keskkonnaspetsialist tõi ka näited, mis põhjusel on harpuuniga püük neil sisevetes keelatud: Esiteks vigastatakse sel viisil ka alamõõdulisi kalu surmavalt. Teiseks, noolega lastud kala ei jää ellu isegi siis, kui ta on noole otsast lahti pääsenud. Kolmandaks pole harpuuniga püük sisevete kitsastes oludes mõeldav seetõttu, et kitsas ruumis võidakse vigastada ka teisi inimesi. Eestis, Paide linna all Pärnu jõel 2003. aastal nii juhtuski – röövpüügi kestel tapeti harpuuninoolega noor inimene, kuid inimelu hind, nagu oli lugu kirjeldavast 2 augustil 2003 ilmunud ajalehest Järva Teataja lugeda, ei maksa eesti ametnikele niigi palju, kui see muld, kuhu ohvrid maetakse, ja seetõttu erinevalt Taanist ja Rootsist pole harpuunpüss Eestis relvade hulka arvatud. Veelgi enam-  Austria keskkonnaministeeriumi ametnik vastas minu päringule, et «kuidas te üldse sellisele mõttele tulite, et küsida meilt, kas meil allveepüük on lubatud?» Piinlik hakkas... Sama piinlik on mul haukuvate ja hammustavate koerte pärast, kui ma mõnd välismaa kolleegi Eestis saadan. Kõikelubatavus Eestis ei ole liberalism, vaid maailmanägemus, mille ma nimetan liberasmiks ja selle viljelejaid liberastideks. Häbiks Eestile, endale ja teistele nii siin kui sealpool riigipiiri.