(:)kivisildnik

FOTO: Erakogu

Piinlik on rääkida tänapäeval rahast, aga olgu siis pealegi nii. Selgitan kultuuri alatuid mehhanisme raha näitel. Me elame pangakeskses ühiskonnas ja kui me ei tea, mis raha on, siis me vist ei mõika üldse mitte midagi ning ühelgi jutul pole mõtet.

Ilmselt lugeja nõustub minuga, et dollar oli kunagi palju rohelisem kui praegu ja raha, mis tänapäeval käibel on, erineb oluliselt nendest rahapadadest, mida meil ikka vahel leitakse. Selgitan, kunagi pandi tükk kulda või hõbedat lauale ja see oli raha.

Tänapäeval rahal reaalset väärtust ei ole, on kas tükk paberit või failijupp, ja sinna juurde räägitakse jutte majandusest ja usaldusest. Sina aga usu. Jumalat ei usu keegi, aga kõik peaks uskuma miskipärast pankureid, poliitikuid ja nende tallalakkujaid.

Rahaga on juhtunud see, et kuld on tuuri pandud ning vajadusel valmistavad globaalsed kriminaalid juurde just neile sobiva koguse valeraha. Mainitud tegevus on kurjategijatele kasulik, nad saavad valeraha vahetada reaalsete väärtuste, muuhulgas kulla vastu, panna inimesed lambist tööle ning rahastada väga austatud sõjardeid jms.

Ma väidan, et kultuuriga on juhtunud täpselt sama asi, käibel on kriminaalide loodud valekultuur, mille põhimõte on sarnane valeraha omaga – aidata kurjategijatel saavutada nende räpaseid eesmärke ehk globaalset orjust, loomastumist, häda ja viletsust.

Täpselt nii see on, kultuuri korraldavad needsamad lojused, kes juhivad pangandust ja poliitikat. Isegi kui me kultuurist midagi ei teaks, aga aimaksime, kuidas meid valitsetakse, hoiaksime kultuurist vaistlikult eemale. See peab olema jõledus, ja see ongi jälk.

Kultuur oli ennemuiste mõeldud selleks, et me saaksime maailmas paremini hakkama, et me oleksime varustatud täpse maailmapildiga, mis aitaksid meil saavutada meile endale kasulikke eemärke: ellu jääda, elu edasi kanda, olla vabad ja väärikad.

Valekultuur on selleks, et uusorjanduslik kord saaks meiega teha, mis ta tahab ja et meie ei saaks midagi muud teha, kui seda, mis kästakse. Valekultuuri põhiline sõnum on see, et kõik väärtused on tühjad ning kõik esemed, isikud ja nähtused on võrdsed ja võrdselt head. Kompass, mis näitab üheaegselt igas suunas, on kasutu, aga just selline kompass on valekultuur.

Jutt kõigi asjade võrdsusest on muidugi ilus kuulata, aga tegelikult ei ole mingit võrdsust olemas. Ehkki käib globaalne ja meeleheitlik sõda naiste ja meeste võrdsuse nimel ja sooneutraalsuse eest, on pankurite ja tööliste palgalõhe alati suurem kui meeste ja naiste oma.

Aga see on suhteline ja tühi, sest nii ütlevad pankurite palgalised demokraadid. Hea on tühjust jutlustada, kui sinu heaolu on pangapõhine, aga minu viletsus on tühi ning tuleb sellest, et ma pole piisavalt sooneutraalne.

Nii ma siis pingutan, et olla veelgi sooneutraalsem, kõik pingutavad, ja kui me oleme tublid, saame rikkaks, sest kultuur on meile sellise kindla usu andnud. Ja nii on ­õige, sest kes mõtleb sooneutraalsusele, see ei mõtle Rockefellerile ja tema sulastele.

Tamperes

25.04.2014