Douglas E. Lute, Lauri Lepik: kümme aastat, mis tugevdasid NATOt

Douglas E. Lute Foto: Erakogu

Üle Atlandi ulatuv tugev side oli, on ja jääb ning kriiside puhul ollakse solidaarsed, kirjutavad USA ja Eesti suursaadikud NATO juures Douglas E. Lute ja Lauri Lepik.

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) tähistab tänavu oma 65. aastapäeva. Vajaliku ja efektiivse organisatsioonina on NATO tõestanud oma võimet kiiresti ning paindlikult reageerida muutuvatele väljakutsetele, mis liikmesriike mõjutavad.

Nelja kümnendi jooksul pärast Washingtoni lepingu sõlmimist 1949. aastal hoidis allianss oma fookuses kollektiivkaitset ja heidutust külma sõja rindejoonel, mis lõhestas Euroopat. Nõukogude Liidu kokkuvarisemise järel ulatas NATO käe kõigile totalitarismi all kannatanud riikidele ning lõi seninägematult tihedad poliitilised sidemed uute partneritega.

Tänavu möödub ka kümme aastat Eesti ühinemisest NATOga. Alliansi laienemine on tugevdanud julgeolekut ja stabiilsust kogu Põhja-Atlandi regioonis ning muutnud NATO enda tugevamaks. Me tähistame kõiki hetki, kui meie liitlaste pere laieneb, ja teeme seda ka tulevikus.

NATO-liikmesus hõlmab privileege, olulisim nendest arusaam alliansi jagamatust julgeolekust, kuid liikmestaatusega kaasneb kohustus panustada ühistesse ettevõtmistesse. Selles valguses on Eesti kindel eeskuju teistele liitlastele. Ameerika Ühendriigid ja Eesti, koos Ühendkuningriigi ja Kreekaga, on neli alliansi liiget, kest panustavad vähemalt kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust kaitsekulutustesse. See on enamat kui vaid statistiline arv – see on märk Eesti tahtest eelkõige ise oma julgeolekut tugevdada ning panustada samas ka kogu NATO turvalisusesse.

Tahte kinnituseks on panus, mille Eesti on andnud NAT­O juhitud operatsioonidele ning operatsioonidel toodud ohvrid. Pärast 11. septembri rünnakuid Ameerika Ühendriikide vastu algatas NATO esmakordselt ajaloos kollektiivkaitse missiooni. Operatsioon Afganistanis on olnud ka suurim ja kauakestvaim missioon ning me oleme uhked, et me sõdurid on seisnud külg külje kõrval kõige karmimates tingimustes. 2014. aastal jõuab missioon lõpule ning Afganistan ei saa enam kunagi olema varjupaik terroristidele.

Afganistani ühiskond on viimase kümnendi jooksul läbi teinud tohutu muutuse ning NATO ja NATO partnerite toel on riigil võimalus kujundada oma tulevikku rahumeelse ja stabiilse ühiskonnana. Võib-olla parim näide toimunud muutustest on 5. aprillil korraldatud presidendivalimised, mille tulemusel vahetub võim Afganistanis vägivallatult, valimissedelite abil.

Liitlastena oleme saanud Afganistanist hindamatuid kogemusi. Juhtida kohati enam kui 100 000-liikmelist operatsiooni, kus on esindatud rohkem kui 50 riigi sõdurid, on ilmselgelt täis väljakutseid. Missiooni käigus oleme suutnud arendada koostöövõimet, see tähendab oskust täita keerulisi ülesandeid ühise jõuna, ning meie üksused suudavad koos tegutseda efektiivsemalt kui kunagi varem. Me peame pingutama, et saadud kogemusi säilitada ja arendada.

Kahtlemata on terrorismivastane võitlus, paranenud koostöövõime ning ühine poliitiline eesmärk viimasel kümnendil tugevdanud NATO julgeolekut. Jagamatu julgeoleku ja kollektiivkaitse põhimõtted on alati olnud NATO fookuses ning samamoodi jätkub see ka tulevikus. NATO on alati valvel, 365 päeva aastas, maal, õhus, merel ja küberruumis, hoidmaks oma kodanike vabadust ja turvalisust.

Venemaa agressioon Ukrainas on näidanud julgeoleku ebakindlust Euroopas. NATO on kiiresti ja otsustavalt astunud samme, et suurendada oma nähtavust seal, kus seda kõige enam vaja. Meie julgeolek on tõepoolest jagamatu ning kui üks või mitu liitlast tunneb ebakindlust oma piiridel, mõjutab see kogu allianssi.

Ameerika Ühendriigid olid esimesed, kes pakkusid lisahävitajaid Balti õhuturbemissioonile pärast Venemaa sissetungi Krimmi poolsaarele. Praeguseks on lisapanused välja kuulutanud ka Saksamaa, Ühendkuningriik ja Kanada. Alates maikuust on Taani lennukitele, mis samuti tugevdavad õhu­turbemissiooni, esmakordselt kodubaasiks Ämari.

Esmaspäeval jõuab Eesti pinnale esimene rotatsioon Ameerika Ühendriikide sõdureid, kes lähikuudel osalevad õppustel ja treeningprogrammides. Liitlaste merevägede kohalolek Läänemerel on suurenenud. Kõik need konkreetsed sammud moodustavad vaid osa laiemast lisatagatiste paketist, mis on tugev sõnum liitlaste solidaarsusest ajal, mil NATO piiride läheduses on puhkenud kriis.  

Lisatagatiste pakett on kogum lühiajalistest meetmetest, mis võeti reaktsioonina puhkenud kriisile. Kuid Venemaa tegevus hõlmab sügavamat mõõdet ja tagajärgi kogu NATO strateegilisele mõtlemisele ning NATO-Venemaa vahelistele suhetele. Liitlaste riigipead ja valitsusjuhid kogunevad selle aasta septembris tippkohtumisele Walesis, kus need küsimused on keskse tähelepanu all.

Kõikide seal vastu võetavate otsuste alltooniks on aga kõhkluseta Ameerika Ühendriikide jätkuv toetus ja panus rahule ning stabiilsusele Euroopas. Unikaalne üle Atlandi ookeani ulatuv side on NATO eduloo aluseks ning parim võimalus Ühendriikidele seista kõrvuti Euroopa sõpradega.