Tanel Kerikmäe

FOTO: Andres Teiss

Õigusriigis on juristkonnal oluline roll vahendada õigusnorme ühiskonna liikmete ja riigivõimu vahel nii, et selles protsessi tulemusena tekiks õiglus.

Ebaprofessionaalsete «juristide» hulk väheneb nii õigusühiskonna eneseregulatsiooni teel kui ka akadeemilise õppe kvaliteedi paranemisel rangete üleminekuhindamiste kaudu. Seda, et õigusharidusmaastiku korrastamine Eestis on lõpusirgele jõudnud, on samas ennatlik väita, kuid olulised muudatused selles suunas on toimunud.

Akadeemia Nordi saatus on viimastel päevadel leidnud kajastamist just sellest aspektist. Teadaolevalt liitus Nord lõpuks Tallinna Ülikooliga, kuhu jõudis ringiga tagasi Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli juurest. Miks siis ikkagi liitutakse? Põhjused erakooli puhul on a) mitteakrediteeritud õppekavad, b) kvalifitseeritud kaadri puudus või ebamotiveeritus, c) võimatus majanduslikult jätkata. Läbirääkimiste käik ja lõplikud valikud erakooli juures on suures osas sõltuvad omanike huvidest, hoolimata akadeemilistest illusioonidest ja avalikkusele serveeritavast. Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituut (kasutame ka ingliskeelset nimetust Tallinn Law School) suhtus Nordiga võimalikku liitumisse ettevaatusega, eelkõige sellepärast, et meil puudus täpsem info Akadeemias Nord toimuva kohta. Tartu Ülikool on oma kommentaarides otseselt viidanud puudulikule kvaliteeditasemele.

Ilmselt on oluline vaagida, mis saab edasi. Nii haridus- ja teadusminister kui ka Tartu Ülikooli rektor on viimastel aegadel tõstnud üles teema õppekavade dubleerimisest. Akadeemia Nord juhi väitel on konkurents kahtlemata tervitatav ka nii väikeses riigis kui Eesti. Olen sellega nõus, kuid samas tundub loogiline, et sarnastel õppekavadel peab esinema teatud eristuvus, et selline konkurents saaks toimida. Kui viimaste aegadeni prevaleeris kontseptsioon, et Eestis õiguse õppekava lõpetanu on üldteadmistega jurist, siis viimased arengud toetavad spetsialiseerumist (peamiselt magistritasandil). Tartu Ülikooli õigusteaduskond on rahvusülikooli osa ja mõistetavalt lähtub eelkõige rahvuslikest huvidest. Samas väidavad ju pea kõik ülikoolid, et nende prioriteet on rahvusvahelisus. Tehnikaülikoolis õpetame oma õigusõppekavadel ka inglise keeles ja välisüliõpilaste arvuga oleme kindlalt kõige rahvusvahelisemad. Rahvusvahelisust ei saa aga käsitleda vaid välismaiste tudengite või õppejõudude arvu pinnalt. See tähendab ka globaalsemat mõtlemist, rahvusvahelist erialavõrgustikku, rahvusvahelistes teadusprojektides osalemist.

Akadeemia Nordi järglane Tallinna Ülikoolis plaanib olla parim rahvusvahelises õiguses ja ELi õiguses kui distsipliinides. Tegemist on tulevikuplaanidega aladel, kus seni tegutsenud avalik-õiguslikud ülikoolid juba hoogsaid samme astunud. Tartu Ülikooli õigusteaduskonna kunagise rahvusvahelise õiguse ja ELi õiguse õppetooli juhatajana on hea meel kuulda rahvusvahelise õiguse professori Lauri Mälksoo edusammudest teadusrahastamises. TTÜ õiguse instituudi ELi õiguse suund on põhistatud Euroopa Komisjoni poolt rahastatud Jean Monnet Euroopa õiguse õppetooli ja seal juures asuva tippkeskuse toimimisega. Ilmselt saab aga sisseastuja kiirelt ülevaate, milliste välispartneritega õigushariduses tegutsejad koostööd teevad ja kas see koostöö on sisuline või pigem paberil. See väljendub rahvusvahelistes harjutuskohtutes edukas esinemises, Euroopa õigusteaduskondade assotsiatsiooni diskussioonides kaasalöömises, Erasmus vahetuses Euroopa tippülikoolidega, õppejõuvahetuses ja muidugi ka ühisõppekavades.

Teisest küljest on avalikus-õiguslikus ülikoolis jätkusuutliku õppe indikaatoriks lõpetanud üliõpilaste edukus tööturul või teaduses. Võib loota, et Tallinna Ülikool oma suuremate võimalustega aitab Nordi välja senistest probleemidest ja leiab talle oma süsteemis koha. Jätkusuutlikkuse tagamine ei sõltu samas niivõrd ühe õppekava liidri heast tahtest, vaid paljudest objektiivsetest faktoritest, mille hulka kuulub akadeemiline ressurss.

TLÜ õigusakadeemia tekkimine on mõnevõrra ootamatu lahendus akadeemia Nord koduotsingutele, kuid soovin oma kolleegidele jõudu, et endale avalik-õiguslikus ülikoolis koht leida ja oma unistustest võimalikult suur osa realiseerida.