Hindrek Kesler: arhitektide õpetamisest asjalikumalt

Hindrek Kesler Foto: Erakogu

Selmet tugevada TTÜ arhitektuuri õppetooli tööd sisuliselt, on Karin Hallas-Murula asunud hoopiski konkurentidega veidrasse meediasõtta, imestab Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskonna dekaan Hindrek Kesler Postimehe arvamusportaalis.

Mõnda aega toimub erialastes ringkondades elav arutelu, kuidas tuleks Eestis arhitektuuri õpetamist korraldada. Karin Hallas-Murula tõi Postimehe vahendusel («Arhitektide väidetavast üleproduktsioonist», Postimees 14.04.14) teema laiema avalikkuse ette, tehes seda paraku küll ühekülgselt ning kohati sobimatult demagoogiliselt.

Püüan järgnevalt nii lühidalt kui võimalik ja kõrvalolijaid detailidega liigselt koormamata kokku võtta arhitektuuri õpetamise ümber puhkenud vaidluse põhisisu Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK) seisukohalt. 

Viimastel aastakümnetel on Eestis toimunud arhitektide õpetamine kahes kõrgkoolis. TTK on ette valmistanud rakendusarhitektuuri ning Eesti Kunstiakadeemias (EKA) magistrikraadi taotlejaid. Mõlemad õppekavad on rahvusvaheliselt akrediteeritud, kusjuures TTK rakendusarhitektuur on läbinud 2013. aastal ka üleminekuhindamise ja väljastatud on tähtajatu koolitusluba.   

Pärast õppekava läbimist saavad TTK lõpetanud taotleda 6. kategooria ning EKA diplomeeritud 7. kategooria arhitekti kutsetunnistuse. Mõlemalt tasandilt on võimalik praktiseerides ja kutsekomisjoni heakskiidul liikuda edasi volitatud arhitekti 7. tasemele. Süsteem on toiminud ja asjaosaliste hinnangul valmistanud ette piisavalt arhitekte Eesti jaoks.

Aastaid  tagasi TTKs puhkenud sisemiste vastuolude pinnalt avati 2012. aastal Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ) arhitektuuriõpe, kus teiste hulgas õpetab külalisprofessorina Karin Hallas-Murula.

Põhimõtteliselt toetan vaba konkurentsi ja sellest hoiakust lähtuvalt võiks tervitada uue arhitektuuri õppetooli teket. Paraku pakkus TTÜ esmalt vaid kahe-aastast «Linnaehituse ja hoonete projekteerimise» magistriõpet, mille lõpetajatele lubati väidetavalt lausa volitatud arhitekti staatust (sic!). See näitab kas ülimat teadmatust arhitektide kutseomistamise korrast ja vastavatest standarditest või on teadlik valetamine üliõpilastele - Eesti  seadused ja Eurodirektiiv 2005/36/EÜ nii  lühikese ajaga magistriks õpetamist ei võimalda.

Tänaseks on TTÜ suutnud  oma õppekava pikendada juba viiele aastale. Ent jätkuvalt on sellel õppekaval  EKKA (Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri) poolt tingimisi antud õpetamise õigus kolmeks aastaks.

Selmet tugevada oma õppetooli tööd sisuliselt ning saada sellele rahvusvaheline tunnustus, on Karin Hallas-Murula asunud hoopiski konkurentidega veidrasse meediasõtta. Ta kirjutas Postimehes, et «täna on EKA juba liiga väike, et ülikoolina püsida: vaid ca 1200 tudengit, TTÜs üle kümne korra rohkem  - 14000». Ootan huviga, millal lugupeetud külalisprofessor heidab kinda Tartu Ülikoolile, võttes aluseks Tallinna ja Tartu elanikkonna suuruse!?

TTK ja EKA on sõlminud omavahel koostöölepingu ning teinud selle pinnalt pikaajaliselt head koostööd. Oleme üheskoos  ette valmistanud tipptasemel arhitekte, keda on pärjatud nii kodumaistel kui rahvusvahelistel konkurssidel. Meie pakutav haridus on laia spektriga, lõpetajad saavad end vastavalt oma soovidele ning võimekusele teostada kas tiimi- või volitatud ehk allkirjaõigusega arhitektidena era- või avalikus sektoris, suurtes arhitektuuribüroodes või FIEdena.

TTK nimel võin kinnitada, et just kaasaegsete, nutikate ja energiatõhusate hoonete projekteerimiseks pakume õpet, mida mujalt Eestist pole võimalik saada. EKA pikaajalised traditsioonid ning kunstikõrgkooli sünergia panustavad samas arhitektuuri loovale vormile muutuvas ajas – EKA ja TTK täiendavad üksteist.

Jääb üles küsimus, kas Eesti arhitektuurivaldkond vajab arhitektide arvu mitmekordistamist või hoopis arhitektuurihariduse kvaliteedi jätkuvat tõstmist ja koolidevahelise konsolideerumise tugevdamist (alles paar aastat tagasi oli kuum sõna õppekavade dubleerimise vältimine!). Senistest protsessidest jääb paratamatult mulje, et eesmärgiks on pigem senise süsteemi lammutamine ja kogu arhitektuurihariduse kantimine TTÜsse.

Loodan, et debatt arhitektide õpetamise erinevate suundmuste üle jätkub liigse emotsionaalsuseta ning demagoogiata.