Jüri Laurson: vint on üle keeratud

Jüri Laurson Foto: Pm

Haridusreform ei tohiks olla harimatuse inkubaator. Praegusel moel haridussüsteemi edasi reformides ja lõhkudes võib juhtuda, et laastamistöö tõsiduse märkamise ajaks oleme hiljaks jäänud. Hariduse taandareng on juba silmaga nähtav, sest oleme kohustuslikult keskhariduselt üle läinud kohustuslikule põhiharidusele, see on hariduspõllul suur samm tagasi. Eestis on elu kiiresti edasi läinud, automatiseerimise ja mehhaniseerimise tase on tõusnud ja nüüd oleme dilemma ees, et puudust pole mitte ainult arstidest, vaid ka tuhandetest inseneridest ja oskustöölistest.

Kahjuks lõikab praegu paljudel kõrgkooli insenerõppe tee läbi olemasolev kaua kiidetud liberaalne haridussüsteem, kus keskastmes ei olnud vajadust õppida täies mahus reaalaineid, nagu matemaatika, füüsika, keemia. Pole siis ime, et pärast põhikooli lõpetamist teevad paljud õpilased pausi või jätavad haridustee üldse pooleli.

Seega leiab hariduse kohta kinnitust juba vanasti laialt levinud ütlus «Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea». Aga kuidas peakski Juhan teadma, kui Jukut õpetatakse halvasti? Sageli külvatakse lapsi, kes ainest aru ei saa, õpetamise ja selgituse asemel üle ühtede ja kahtedega. Tegelikult peaks õpetaja halbade hinnetega vehkimise asemel tegema aine õpilastele arusaadavaks ja huvitavaks. Kool on teadmiste saamise koht, mille kvaliteet sõltub õpetajast.

Uus haridusminister tõi päevavalgele kurva statistika, et ligi 30 protsenti meie tööealistest inimestest on kutse- ja erihariduseta. Kümme protsenti noortest katkestab koolitee ja jõuab tööturule enne vajaliku paberi saamist. Aga kes ütleb, kui palju lapsi meil üldse koolis pole käinud?

Euroopa Liit on välja arvutanud, et põhiharidust eeldavate töökohtade arv väheneb kümne aasta jooksul 20 protsenti. Huvitav, missugust tööd hakkavad tulevikus põhiharidusega ja ilma kutseõppeta inimesed siis tegema?

Insener on kõrgharidusega tehnikaspetsialist, kes kavandab, arendab, konstrueerib või kontrollib tarindeid ning tehnilisi seadmeid ja süsteeme, projekteerib ja organiseerib nende valmistamist või juhib nende tööd.

Keerukad tööd ja keerukate seadmete käsitsemine vajab tänapäeval kompetentseid kõrgharidusega insenere. Haridust on loetud meie rahva vaimseks rikkuseks. Seega peaks riik igati soodustama igale lapsele hea hariduse andmist. Praegu peavad lapsed otsima kodukohast kaugel asuvaid allesjäänuid koole. Seejuures pole paljudel maal elavatel, autota perede lastel sageli võimalik käia isegi põhikoolis, rääkimata siis gümnaasiumist või kutsekoolist.

Inseneride arvu kasvuks tuleks haridussüsteemis vastuvoolu ujumine lõpetada.