ERR-i nõukogu esimees Agu Uudelepp.

FOTO: Mihkel Maripuu

Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu esimees Agu Uudelepp saatis üleeile ERR-i töötajatele kirja, milles selgitas koosolekul tehtud otsuseid ning teatas, et Ainar Ruussaare tulemine juhatusse näitab usalduse esiplaanile tõstmist.

Postimees avaldab Uudelepa kirja täismahus.

Õhtust!

Minnes täna nõukogu koosolekule teadsin täpselt, et ükskõik, kuidas läheb, seekord ma kirja pöördumisega «Head kolleegid» alustada ei julge. Keegi on kindlasti vihane, solvunud ja arusaamatuses. Need inimesed mind praegu tõenäoliselt ei usu, aga mul on kahju ja vastik tunne, et asjad läksid niikaugele, kus lõpptulemuseks on igal juhul pettumus.

Nõukogu andis pärast kõigi asjaosalistega ühise laua taga kohtumist oma parima, et kokkulepe sünniks. Arvan siiamaani, et üle-eelmisel reedel valminud kompromiss oleks olnud ERR-ile parim lahendus, säilitades Marko Kaljuveeri unikaalse kogemuse, Hanno Tombergi sisulise kompetentsi ja Margus Allikmaa administratiivse võimekuse. Kahjuks ei suutnud ka ma ise seda lahendust ning resoluutse keeldumise võimalikke tagajärgi võtmeisikutele piisavalt selgitada.

Sisu juurde asudes. Täna oli laual sisuliselt kaks varianti: juhatuse esimehe ja seega kogu juhatuse tagasikutsumine või uue juhatuse liikme määramine selge sihiga anda teleinimestele julgust, et nende murest saadakse edaspidi aru. Esmalt kontekstist. Maja on tagajalgadel, paljud võtmeinimesed enam juhti ei usalda, sporditoimetusele on hinge sülitatud ja usk vastastikusesse heasse tahtesse on absoluutse nulli lähedal. Samas on pooleli uue raadiomaja renoveerimine, algatatud uudistemaja loomine, tulekul kirgiküttev vuti MM ja tegelikult hoopis olulisem laulupeo ülekanne, lisaks on maailm rahutu ja rahvusvaheliselt arutatakse kiirkorras venekeelsete saadete tugevdamist potentsiaalsetes kriisipiirkondades, mis kõik eeldavad juhtimise pidevust ja mitmekuise võimuvaakumi vältimist. Kõige tagatipuks ütleb juriidiline analüüs selgelt, et giljotiinilahendus tähendab pikka ja ette kaotatud kohtuvõitlust.

Edasi toimunust. Sporditoimetuse esildist ei pandud täna kalevi alla. Margus Allikmaa usaldus oli täna hääletusel. Nõukogu on üksmeelest nii kaugel, kui olla saab, st täielik patiseis. Üsna ühtmoodi saadakse aru sellest, et Marko Kaljuveeri vallandamisest lahvatanud tüli lahendamisega ei ole juhatuse esimees hakkama saanud. Juhil peab olema õigus oma meeskonda valida, kuid vahendid selle tegemiseks ei tohi rikkuda tööõhkkonda. Nüüd on seda tehtud, valides selle paragrahvi, mille kasutamine peaks olema ajakirjanike puhul välistatud. Pahameel on õige ja põhjendatud ning seda ei vaidlustanud nõukogus keegi.

Üksmeelele ei jõutud selles, kas suutmatu suhtlemine ja võimetus oma seisukohti esitada, põhjendada ja kaitsta on ränk juhtimisviga ringhäälinguseaduse mõttes. Selle seaduse loomise juures olnud inimesed kinnitasid, et ei ole. Samas annavad nõukogu liikmed endale aru, et ajakirjanduslik sõltumatus on väärtus, mida ei tohi riivata. Usalduse kaotust seaduses juhatuse esimehe tagasikutsumise põhjuste hulgas aga toodud ei ole. Osa nõukogu liikmetest oli kindlalt veendunud, et kui Marko lastigi lahti kindla kohtukaotusega arvestades, siis nõukogu ei tohi kasutada sarnast võttestikku ja lähtuda printsiibist «Küll paragrahvi leiab». Ka see määriks ERR-i mainet ja oleks väär eeskuju ning näru pretsedendi loomine. Osa nõukogu liikmeid leidis, et juhatuse esimehest tuleks vabaneda vajadusel ka kõrge hinna eest. Hääletus näitas, et see osa ei küündinud kahe kolmandikuni.

Sellega jõuan küsimuseni usaldusest ja sõltumatusest. Nõukogu liikmetel ei ole illusioone, nagu hakkaks inimesed nüüd päevapealt Margus Allikmaad usaldama. Prometheusel oli temaga võrreldes päris lihtne ülesanne. Eks anname endale aru sellestki, et päris paljud ei usalda nüüd nõukogu. Aga mõni inimene on loll ja järjekindel ning selles olukorras tuleb alustada järjekordse silla ehitamisega.

Ainar Ruussaar peaks olema valik, mis näitab just usalduse ja sõltumatuse tõstmist esiplaanile. Hääletus nõukogus näitas, et tänase seisuga on tal toetus, mis oleks seaduse mõttes piisav juhatuse esimeheks saamiseks.

Allikmaa ei ole ajakirjanik. Ainar on. Nõukogu poolt on selge suunis, et juhatuses tuleb rollijaotus ümber teha. Kõik, mis puudutab ajakirjanduslikku sisu ja sõltumatust, läheb Ainari vastutusalasse. Kõik personaliotsused peavad olema juhatuse, mitte juhatuse esimehe otsused. Paragrahv, mis käsitleb mainet kolmandate isikute silmis, on tänasest vallandamise alusena välistatud.

Allikmaa ei ole suur suhtleja, väärtustaja ega õlalepatsutaja. Ainar on. Ja lõppude lõpuks ei tohiks tema puhul olla mitte kahtlusevarjugi, nagu oleks ta mingi poliitilise jõu või majandusliku grupeeringu käpik.

Allikmaa ei ole telemajas oma. Ainar on. See maja ei lähe nahavahelt ära.

Vähemalt minul on usk, et kui ajakirjandusliku poole eest vastutab mees, kes on olnud seal ise ekraanil, ise programmi eest vastutanud ja ise peadirektor olnud, siis üks võtmeküsimus saab õige vastuse. Ülemöödnud neljapäeval küsisin inimestelt, kas juhatuse esimees saab nende murest aru. Enamik ütles, et ei saa. Tundes Ainarit varasemast ajast ning olles kuulnud teda täna nõukogu ees arutlemas, kaasa mõtlemas ja lahendusi pakkumas olen kindel, et tema saab. Anname talle võimaluse.

Agu Uudelepp