Juhtkiri: tõkketa ülesõit

Eile pärastlõunal juhtunud rängas õnnetuses Harjumaal Raasiku lähedal, kus Tallinna-Tartu reisirong põrkas kokku raske veoautoga, kaotas elu kaks inimest. Üks hukkunuist oli autos, teine rongis. Lisaks sai mitu inimest vigastada. Kuna neljavagunilises Elroni rongis oli sadakond sõitjat, võinuks kokkupõrkel kergesti olla veelgi hullemad tagajärjed.

Õhtupoolikul õnnetuskohal avanenud pilt oli trööstitu. Uus kallis rong küljelt puruks sõidetud, metall väändunud, uksed moondunud ja ripakil. Rong ise rööbastelt välja surutud, ent õnnekombel siiski püsti jäänud. Lössis õnnetusauto pakkus veel kurvemat vaatepilti. Vedurid ja vagunid on siiski asendatavad, kaotatud inimesi aga ei too enam miski tagasi. Hukkunud sõitjatega võrreldes pole liikluse katkemisest ja reisijatele põhjustatud ebamugavustest põhjust rääkida, kahjulikud aga needki.

Ametivõimude ja vastavate asutuste ülesanne on nüüd kindlaks teha, mis ja miks täpselt tol muidu päikeselisel pärastlõunal juhtus. Kuid üksikasjadesse süvenemata on põhjust veel kord rõhutada, et isegi hõredama liiklusega raudteeülesõidukoht on keskmisest ohtlikum paik.

Ajal, mil rahvas arutab tuliselt miljardite eurode eest plaanitavaid rahvusvahelisi raudteeprojekte ning isegi utoopilisi merealuseid tunneleid, on sealsamas Raasiku-lähedasel ülesõidukohal kokkupõrget rongiga takistamas vaid nigelavõitu nähtavusega foorituled ning autojuhi loodetav tähelepanelikkus. Alles mullu augustis juhtus Raasiku raudteeülesõidukohal samuti raske õnnetus: sõiduauto sõitis rongi ette ning autos olnud vanem naisterahvas hukkus.

Pärast seda tundus, et hakatakse tegutsema. Eesti Raudtee andis teada, et mitmetele seni tõkkepuuta olnud raudteeülesõidukohtadele need paigaldatakse, kuid Raasiku ülesõidul seda ikkagi veel tehtud pole.

Tõkkepuu ei ole muidugi imerohi, mis kindlasti kõik õnnetused ära hoiab, aga üks lisavahend selleks ikkagi. Tõkkepuustki saab hooga läbi kihutada, tõkkepuu võib jääda tehnilise apsu tõttu langetamata jne – ent on ülearune kõnelda takistustest, kui teisel kaalukausil on rongisõitjate ning teel liiklejate ohutus. Kui palju läheksid maksma kasvõi kõigi Eesti raudteeülesõidukohtade mõistlikul tasemel uuendatud ohutusmeetmed? Ostetud on uued rongid, need kiiremini käima pandud, perroone rajatud – kuid ohutuse nimel tegutsemine on miskipärast vaevaline.

Euroopa Komisjoni transpordidirektoraat on alles äsja avaldanud ELi riikide transporditeemalise võrdlustabeli. Üks võrdlusvaldkond oli raudteeohutus, millega Eestis pole hõisata – rongiga sõitmine on meil kaks korda ohtlikum tegevus kui ELis keskmiselt. Meist tahapoole jääb raudteeohutuses vaid viis Ida-Euroopa riiki.