Siilid, või(s)tlused ja lumivalgekese facebook

Krista Kumberg
, lastekirjanduse uurija
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Parimate muinasjuttude kirjutajad, medalitega Mirjam Leesalu (I koht) ja Aleks Tammiksaar (II koht).
Parimate muinasjuttude kirjutajad, medalitega Mirjam Leesalu (I koht) ja Aleks Tammiksaar (II koht). Foto: Kumberg Krista

Tõllaratta-suurusel tordil naeratab vihmavarjuga jänesepoiss. Ettevaatlikult kantakse see kondiitrikunsti meistriteos Tallinna raekoja järsust trepist üles. Algab Sten Roosi muinasjutuvõistluse parimate kirjalaste autasustamine. Sel puhul on nüüdseks torti söödud juba 22 korda.

Raekoja saal ise pärineks justkui muinasjutust. Kui siis veel sulnid trompetihelid saadavad tango sammaste vahele siuglema, on saalitäiel suurtel ja väikestel ootusärevus ja pidulik meeleolu võlvide kõrgusele kruvitud. Laste tunnustamisest kujuneb omal moel pereüritus. Võitjate rõõmu tulevad jagama nii paari kuu vanused kui hallipäised pereliikmed.

Selle aasta üllatuskülaliseks oli Lagle Räga – esimese võistluse laureaat, praegu Palamuse raamatukoguhoidja. Tema meenutamist mööda jutustas võidulugu kahvlitest, kes oma sahtlist seiklema läksid, et lõpuks veendunult kinnitada: kodus on ikka kõige parem.

Pole hirmugi, et sõnaseadmiskunst lastele võõras või vastukarva oleks. Ann ja Ants Roos leidsid oma postkastist seekord lausa 324 muinasjuttu. Jagati välja 39 auhinda – kolm medalit ja ohtralt eri- ning ergutusauhindu. Teisiti poleks võimalik – tähelepanuväärseid, omalaadseid ja häid kirjatöid on sedavõrd palju.

Laste kirjutatud muinasjutud väljendavad nende unistusi, peegeldavad reaalset elu ja autorite ettekujutust muinasjutust. Nende kirjatöödest võib aru saada, et loetakse (ja vaadatakse hoolega filme). Laste «toorfantaasia» on erakordselt võimas. Lugemine õpetab seda tahtele allutama, vormima-vormistama ning lugu üles ehitama.

Seekordses muinasjutusaagis hakkasid eriliselt silma virtuaalmaailma pealetungi taunivad lood. Ajaga kaasas käiv jõuluvana korraldas elektroonilised jõulud, mis ei meeldinud kellelegi. Võta Lumivalgekeselt nett ja FB ära, ning langebki neiu surnult maha! Oma elu tehnikavidinates elavate inimeste eest peavad hoolitsema koduloomad. Kirke Klais kirjeldab ehmatavat sündmust kitseperes. Elektroonika ütleb üles ja lisaks tüütutele kodutöödele tabab ema ehmatus – ta peab oma lihast poega võõraks sissetungijaks ja kutsub politsei! Kaspar Katkosilt ei nuhtle tehnikat, vaid kirjutas muheda loo sellest, kuidas väike must-valge teler värvid sai. Nimelt nägi ta inimesi musitamas ja punastas …

Sageli ehitab autor oma loo üles võistlusele – metsarahval on kokkamisvõistlus, haldjad võluvad võistu ja loomad konkureerivad laulmises, valimisvõitlusest rääkimata. Kristin Annsoo laseb küpsetamisvõistlusel võitu ihkaval siilil puistata konkurendi tainasse kuuseokkaid ja kadakamarju. Uus retsept aga tekitas žüriis vaimustust. Siilikest ei karistatud. Ta saadeti põdra juurde kondiitriõpilaseks. Niisugune sõbralik lõpp oli iseloomulik paljudele lugudele. Mona Pihlakas jutustas jänkust, kes esmakordselt poodi minnes avastas leti tagant hundi. Too aga pakkus lahkelt kauba peale veel lutsukommigi.

Loodusest ja loomadest kirjutamisel on värve ja meeleolusid seinast seina. Kes kirjutab kriminulli (Hugo Toss, «Metsaküla juhtum»), kes aga põimib hella ja lüürilise lindude toitmise loo sisse elufilosoofiat (Kaarel Vaakman, «Igatsus»). Mõndagi kriminaalset ja jubedat võib juhtuda näiteks klaveris (H. S. Allas, «Klaverikäijad») ning surnuaias (Anni Ulm, «Kullast roosid»).

Noorte muinaslood kajastavad igal aastal mõnd päevakajalist sisepoliitilist sündmust. Aleks Tammiksaare «Metsavalimised» on vaimukas ja hea maitsega poliitsatiir. Anna-Maria Rõbina «Ajaleht Kirp» kirjeldab Põdra, Ahvi ja Öökulli näitel üpris täpselt, kuidas mullu meie kultuurilehte «reformiti».

Võidutöö autor Mirjam Leesalu kirjutas loo maagiliste esemete parandamise töökojast, kuhu Ruudolf kangesti õpipoisiks kippus. Pärast kentsakaid viperusi saab ta päris kenasti hakkama, võidab isegi meistri tütre südame. Lugu on südamlik, hästi lõbus ja vaimukas, kirjutatud väga heas sõnastuses. Arendada laste keelekasutust ja väljendusoskust on üks Steni muinasjutuvõistluse olulisi eesmärke. Selleks aastaks – saavutatud.


Sten Roosi muinasjutuvõistluse parimad

•    I – Mirjam Leesalu Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi 8. klassist, «Kuidas Ruudolf õpipoisiks sai»

•    II – Aleks Tammiksaar Vändra gümnaasiumi 7. klassist, «Metsavalimised»

•    III – Hanna Simona Allas Tartu Kivilinna gümnaasiumi 6. klassist, «Klaverikäijad»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles