Kristjan Kongo: kinode luhtunud ühinemistehing – mis ikkagi juhtus?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Forum Cinemas juht Kristjan Kongo
Forum Cinemas juht Kristjan Kongo Foto: Mihkel Maripuu

Tallinna kahe suure kinoketi ühinemine ligi neli kuud tagasi jäi ära seetõttu, et konkurentsiamet ja tarbijad nägid selles asjata kolli, leiab Forum Cinemas Baltikumi kinoketi juht Kristjan Kongo Postimehe arvamusportaalis.

Ligi neli kuud on möödas sellest, kui Solaris kino ja Forum Cinemas loobusid ühinemistehingust ning võtsid konkurentsiametist tagasi oma ühinemisavalduse. Loobumise põhjus oli lihtne - jõudsime järeldusele, et luba ühinemiseks konkurentsiametist tõenäoliselt ei tule, mistõttu ei tasu põhjendamisele ja selgitamisele kuluv aeg ning raha enam end ära. Nüüd, mil teemaga seotud ärevus on taandunud, tundub õige aeg selgitada pisut tehingu tagamaid ning teha järeldusi.

Laienemissoov on iga normaalse elujõulise ettevõtte tunnus, paigalseis ei ole kunagi jätkusuutlik äristrateegia, eriti mitte turuliidri positsioonil olles. Arenemiseks vajalikeks investeeringuteks on tarvis aga kriitilist kogust raha, mis on vähese eristumisvõimalusega sektoris üha soodsama piletihinnaga külastajaid peibutades väga visa kogunema.

Forum Cinemas on konkurentidega võrreldes soodsamas positsioonis, sest meil on suutlikkus teha koostöö nimel investeeringuid, milleks turule sisenejatel sageli raha napib. Seetõttu pöördutakse meie poole aeg-ajalt ettepanekutega võtta üle mõne olemasoleva kino opereerimine või alustada uues keskuses kinotegevust. Seepärast pöördusid ka Solarise omanikud meie poole ettepanekuga võtta Solaris kino opereerimine üle.

Nõustusime Solarise pakkumisega, tulles vastu keskuse omanike vägagi suurtele nõudmistele ning võttes kohustuse teha kino elujõu säilitamiseks suuri investeeringuid. Seetõttu tundub meist maalitud agressiivse ülevõtja pilt mõneti ülekohtune. Tarbijate mure kinopileti hindade pärast oli igati mõistetav, kuid olime valmis võtma selle hirmu maandamiseks endale kohustuse kooskõlastada tulevikus kõik võimalikud hinnatõusud konkurentsiametiga. See tähendanuks, et piletihind tõuseb vaid juhul, kui see on ettevõtte eksisteerimiseks vältimatu.

Meie eesmärk pole kunagi olnud ega ole ka täna kinokonkurentsi väljasuretamisega monopoolse seisundi saavutamine, seetõttu ei maksa meie laienemisplaanides ilmaaegu kolli otsida.

Euroopa kinoturu uuringu kohaselt puudub Tallinna-taolistes linnades sageli tõsine kinokonkurents. Juba 2008. aastal viidi läbi kinokonkurentsi uuring, millest selgus, et 83 vaadeldud Euroopa linnast oli koguni 67 linnas kinomonopol. Olen kindel, et majanduskriisiga kaasnenud raskused suurendasid paratamatult seda numbrit veelgi – Euroopa riigid müüvad üha agaramalt munitsipaalkinosid kommertskinodele. Üha enam juhtub aga seda, et juhtivale kinoketile agressiivse hinnavõitluse saatel konkurendiks tõusnud ettevõte leiab end mõne aja järel pankroti äärelt ning loovutab oma kino turuliidrile.

Sel põhjusel suhtuvad mujal Euroopas ka konkurentsi eest vastutavad institutsioonid kinode ühinemisse pigem mõistvalt. Kui kinoomanik seisab valiku ees, kas opereerida kahjumlikult või anda kino üle konkurendile, siis lähtub ka riik pigem vajadusest säilitada kinoekraanide paljusus ega sea suuri takistusi kinode ühinemisele. Hiljuti nägime selle tõestust Helsingis, kus meie monopoolses seisundis emafirma omandas ühe konkureeriva keti kino. Soome konkurentsiamet sellele ühinemisele mingeid eritingimusi ei seadnud, kuigi tehingu tulemusena omab Finnkino ca 90 protsenti Helsingi turust.

Eesti kinomaastik on suurte muutuste ootuses olnud mõningases seisakus. Töös on mitmed suurprojektid, mis laiendavad märkimisväärselt filmivaatamist võimaldavate ettevõtete ringi. Kas kõik need projektid ka realiseeruvad, on vara öelda – paljud neist on praegu edasi lükatud. Juttu on olnud IMAX kino tulekust Kosmose kinomajja, kino rajamist kavandatakse Tallinnas Ülemiste kanti ja Tartus Lõunakeskusesse, kuuldavasti võib tekkida kino varsti ka Mustamäele ning Apollo kavandab kinoturule tulekut Pärnus.

Meilgi on täna käsil uued projektid nii pealinna piirkonnas kui ka mujal Eestis. Kuna 2015. aasta toob kinodesse tohutult palju ülihäid filme, siis julgen ennustada, et kinoturg kasvab pelgalt nende suurfilmide najal ca 10 protsenti. Me kavatseme anda endast kõik, et avada selleks ajaks vähemalt üks uus kino, millega võtta oma osa kinoturu kasvust ning mille abil panustada publiku kasvu ka edaspidi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles