Tanel Tammet: Eestil on tarvis infosõjaroboteid

Tallinna Tehnikaülikooli võrgutarkvara professor Tanel Tammet. Foto: Peeter Langovits

Virtuaalsete sotsiaal­meedia­robotitega varustatud infosõja kaitseliit ei ole ulme, vaid võibolla kõige olulisem ja realistlikum enese­kaitse­süsteem, mille loomisega saaksime hakata kohe tegelema, kirjutab Tallinna Tehnika­ülikooli võrgu­tarkvara professor Tanel Tammet.

Eesti julgeoleku tegelik lahinguväli on inimeste arvamuse kujundamine. Permanentne infosõda on muutumas igapäevaseks reaalsuseks ning selle sõja jaoks tuleks meil ehitada robotarmee.

Krimmi lahingus ei tulistatud. Isegi küberrelvad ei läinud kasutusse. Sõda toimus infoväljal, avalikkuse mõjutamise, manipuleerimise ja organiseerimisega, eeskätt Krimmis ja Venemaal, tegelikult aga kogu maailmas. Krimmi stsenaariumi üritamine Ida-Virumaal on reaalne oht. Lennukid ja tankid ei paku üleskeeratud rahvahulkade eest kuigi head kaitset.

Me ei suuda edukalt konkureerida Venemaa telepropagandaga. Selleks et oma sõnumeid sotsiaalmeedias ja kommentaariumides edukalt levitada, peaks meid olema sadu kordi rohkem. Kaitseliidu koosseisus on juba küberkaitseliit. Miks mitte luua infokaitseliit ja levitada oma sõnumeid nii Ida-Virumaal, Venemaal kui ka kogu maailmas! Samasuguses olukorras Iisrae­l rajas mitu aastat tagasi spetsiaalse meediasõjaüksuse, mille eesmärk on mõjutada potentsiaalsete vastaste ja liitlaste seisukohti sotsiaalmeedia ja kommentaariumide kaudu, nn astroturfing. Muidugi, Iisrae­l palkab ka tsiviilisikuid – muuhulgas tudengeid – oma sõnumit levitama. Miks ei võiks me sedasama teha, muuhulgas Ida-Virumaa inimesi kaasates?

Tsiteerin Eerik-Niiles Krossi hiljutist artiklit: «Eesti ja võimalik, et kõik Balti riigid peavad seadma eesmärgiks olla n-ö Põhja-Iisrael. Piirkond, mis ise ja mille liitlased kaitsevad oma väärtusi ja oma elukorraldust igal juhul. /…/ Me oleme riik, mis on küll väike, ent omab maailma julgeolekupoliitikas raskekaalset tähendust. Me peame loobuma kolklusest ja juttudest, et «mis meie nüüd saame siin mõjutada». (Eerik-Niiles Kross, «Püha maa Põhjas», postimees.ee 30.03)

Paraku, inimesi napib. Mida me reaalselt teha saaksime? Üks asi, mida saame reaalselt teha, on formeerida infokaitseliit infosõjarobotitega: tarkvaraga, mis võimendab ühe inimese infolevitamissuutlikkuse vähemalt sajakordseks. Selliseid virtuaalseid roboteid, nn sockuppet’eid ei loo praegu mitte ainult Iisrael, vaid ka USA ja teised tehnoloogiliselt arenenumad riigid. USAst on teada projekt «Operation earnest voice» ja firma Ntrepid, kellelt sõjavägi sellist tarkvara on tellinud.

Mida sotsiaalmeediarobotid suudavad? Käia automaatselt internetis ringi, leida temaatilisi artikleid ja sõnavõtte nii peavoolu- kui ka sotsiaalmeedias ning postitada sinna oma kommentaare ja linke. Tekstid, mida postitada, on üldiselt inimeste valida ja kirjutada, roboti ülesanne on lihtsalt sobivasse kommentaariumi või sotsiaalmeedia-arutellu õige tekst lisada. Lihtsamaid tekste suudab tarkvara ka ise vastavalt kontekstile automaatselt, etteantud mallidest kokku panna.

Kuidas infosõjaroboteid luuakse? Kõigepealt on vaja ehitada Facebookis, Google’is ja Twitteris armee võltsidentiteetidest ja seejärel seda pidevalt täiustada, et nende alt automaatselt oma sõnumit postitada ja kommenteerida. See ei ole lihtne: sotsiaalmeediasüsteemid võitlevad aktiivselt robotidentiteetide vastu. Usutavat identiteeti ei saa teha üleöö: tal peab olema pilte, sõpru, regulaarseid postitusi, «laike», kommentaare jne pika aja jooksul. Usutava võltsidentiteediga kasutaja suudab hankida sõpru ja peale lihtsa kommenteerimise ise aktiivselt oma sõnumeid sotsiaalmeedia voogu suunata, mis on juba väga mõjus viis avaliku arvamuse suunamiseks. Muidugi, ka väheusutavat identiteeti saab edukalt kasutada, näiteks meediatekstide automaatsel kommenteerimisel sisse logides.

Robotisõja võimsam tase on kogu sotsiaalvõrgustiku tarkvara enda kontrolli alla saamine: seda püüab teha Venemaa oma riigisiseste sotsiaalvõrkudega.

Hiljuti tuli avalikuks, et USA lõi juba 2010. aastal uue sotsiaalvõrgu ZunZuneo spetsiaalselt Kuuba mõjutamiseks. Meie kontekstis oleks see ebareaalne. Küll aga saaksime hakkama võltsidentiteetide tekitamisega Ida-Virumaa, mõtestatud määral ka Venemaa ning suuremate NATO riikide jaoks.

Koos sadade tuhandete robot­identiteetide tekitamisega eri piirkondade jaoks peab tarkvara need identiteedid iseseisvalt ja kooskõlastatult tööle panema: jälgima postitusi suures meedias, blogosfääris ja sotsiaalvõrkudes ning sobival hetkel automaatselt postitama meie lühisõnumeid ja linke pikematele artiklitele. Täisautomaatsed süsteemid seda piisavalt heal tasemel praegu ei suuda, küll aga suudavad nad tegutseda inimesest robotikarjase juhtimisel. Mida intelligentsem tarkvara, seda rohkem roboteid suudab üks inimene juhtida ja seda vägevam on robotarmee.

Krimm näitas, et nii harilikest relvadest kui ka küberrünnakutest tähtsam on võime oma sõnumit rohujuuretasandil pidevalt massidesse suunata. Sellise võime loomine ei nõua tohutuid investeeringuid ning küberkaitse taustastruktuurid on meil juba olemas. Virtuaalsete sotsiaalmeediarobotitega varustatud infosõja kaitseliit ei ole ulme, vaid võibolla kõige olulisem ja realistlikum enesekaitsesüsteem, mille loomisega saaksime hakata kohe tegelema.