Eesti Energia on ehitatud nii vägevaks ettevõtteks, et kohati on raske aru saada, kas Eesti riik suunab energiafirmat või vastupidi. Kas koer liputab saba või saba koera?
Andres Reimer: teeme Eesti Energiast ministeeriumi
7. aprill 2014, 11:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kahepalgelise mängu saaks lõpetada, kui reorganiseerida Eesti Energia uueks energeetikaministeeriumiks ning vormistada kõik toetused, mis energiafirma seni maksumaksjatelt juriidiliste hookuspookustega välja on kavaldanud, läbipaistvaks elektrimaksuks. Kui raha jääb puudu, saab energeetikaministeerium taotleda riigikogult maksu tõstmist. Diskussioon maksu üle oleks poliitiline, läbipaistev ega sisaldaks praegu üle pea vohavat demagoogiat.
Valitsuse neljapäevasel pressikonverentsil jäi mulje, et Eesti Energia liigutab riiki. Rahandusminister Jürgen Ligi teatas, et koalitsioonileping on hea paber, kuid üksnes arutlemiseks. Nimelt kahtleb minister, kas Iru prügipõletusjaamalt soojuse ja elektri efektiivse koostootmise tasu ära võtta on juriidiliselt võimalik ja majanduslikult põhjendatud. Plaani see koostootmistoetus ära võtta sisaldab aga Reformierakonna ja sotside koalitsioonileping.
Kuid Ligi sõnul on Eesti Energia dividendid, mida teenitakse tänu koostootmistasule, riigieelarvesse sisse kirjutatud, mistõttu ei tohi vaipa Eesti energia all sikutada. Koalitsioonileping ise püsibki justkui ainult tänu Eesti Energia dividendidele.
Mind ei tee murelikus mitte toetuste maksmine, vaid asjaolu, et Eesti Energia on kujundatud monstrumiks. Energiapoliitikat pole Eestis justkui üldse enam võimalik muuta, sest Eesti Energia on paindumatu ja liblika tiivalöögist vallandub katastroof. Eesti Energia käibest tühise osa moodustava toetuse äravõtmine toob väidetavalt kaasa saatuslikud tagajärjed: elanikele kallineb nii prügivedu kui ka toasoojus.
Eesti Energia levitab väidet, justkui oleks sotsiaaldemokraat Rainer Vakra prügifirma Ragn-Sellsi agent, sest tema lisas uude koalitsioonilepingusse toetuste kärpimise idee, mis langeb kokku prügifirma ärihuvidega. Loomulikult on tegemist tühipalja propagandaga, sest prügifirma käsilaseks võiks siis nimetada ka reformierakondlasest keskkonnaministrit Keit Pentus-Rosimannust, kes samuti pooldab Eesti Energia tiibade kärpimist.
Näib, et koostootmistasu, mida elektritarbijad Iru elektrijaamale prügipõletamise eest maksavad, on tegelikult riigi kehtestatud maks. Seda maksu kogutakse Eesti Energia kaudu, kes armastab esineda kord äriseadustiku järgi tegutseva firmana, siis aga riigi strateegilisi huvisid kaitsva asutusena.