Juhtkiri: kaasamispuue, pealinna meditsiiniline probleem

Mäletame hästi, et veel mõni aeg tagasi sisaldas iga esmaabikomplekt žgutti. Praeguseks peaks olema aga juba üldteada, et vigastatud jäsemel verejooksu peatamine kummirihmaga on eilne päev – seda kasutatakse üksikutel erijuhtudel. Meditsiin areneb ja sellega koos ka esmaabivõtted.

Ajaga tuleb aga kaasas käia ka ühiskondlikus asjaajamises. Avalikus ruumis avalikes huvides tehtavate tööde puhul peaks olema elementaarne parema lahenduse nimel teema läbi rääkida ning leida lahendus, mis igaühe igapäevast elu kokkuvõttes kõige vähem häirib. Tallinna linn alustab esmaspäeval kesklinnas Pärnu maanteel ulatusliku ja kahtlemata erakordselt tähtsa tee-ehitusega, linna sõna otseses mõttes kinni pannes. Ehk siis, kasutades meditsiinilist metafoori, sulgedes kõik suuremad ja väiksemad haavad robustselt žgutiga. Tehtud.

Pärnu maantee korrastamise vajadust mõistab küllap iga linlane ja linna külaline. Tallinna trammipark on muu Euroopaga võrreldes igivana, moraalselt ja füüsiliselt aegunud. Uued tänapäevased trammid vajavad ka uuel tasemel rööbasteed. Seda, et panustab kogu riik, näitab veeremi rahastamise skeem – trammid ostetakse valitsuse otsusel saastekvootide müügist saadud tulu arvel. Niisamuti on mõistetav, et tänava kapitaalsel ümberehitusel ei saa vastu tulla piirkonna iga elaniku või ettevõtte soovidele. Kuid peaks leiduma vähemasti head tahet, et inimesed ära kuulata.

On selge, et suuri töid ei saa teha tänavat sulgemata. Kuid üks asi on reeglid, teine nende kehtestamise viis. Sel nädalal on mitmed Pärnu maantee ehitustöödele jalgu jäävad ettevõtjad ajakirjanikele kurtnud, et linnavalitsus läbirääkimisi liikluskorralduse üle pidama ei soostunud. Ometi oli huvirühmadel lauale panna ettepanekuid nii liiklusskeemi kui parkimise osas.

See on enesestmõistetav, et paindumatu suhtumine häirib. Oleme ju püüelnud kultuuriruumi, kus näiteks teated, et plaanilisteks hooldustöödeks tuleb ajutiselt tänav sulgeda, elekter välja lülitada või vesi kinni keerata, tulevad võimalikult aegsasti ning seejuures arvestades võimalikult ühistute ja elanike huve. Tehnoloogilised võimalused kodanike kaasamiseks on kiiremad ja mugavamad kui kunagi varem.

Probleem kogukondade kaasamisega näib pealinnas kujunevat juba meditsiinilist laadi ehk krooniliseks puudeks. Tallinnas juba aastaid ainuvõimu omava Keskerakonna kaasamise stiil meenutab paraku olemuslikult pigem ida pool levinud propagandavõtteid. Näiteks korraldatakse ettemääratud tulemusega «rahvaküsitlus», mida seejärel linna meediakanalites (TTV, Pealinn, Stolitsa) valijatele erilise hoolitsuse ja ärakuulamisena näidatakse.