Margus Allikmaa

FOTO: A.Peegel

Marko Kaljuveeri vallandamine ei olnud Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse esimehe Margus Allikmaa ümber praegu mäsleva skandaali põhjus, vaid ajend. Nagu ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos polnud Esimese maailmasõja põhjus.

Juba aastaid on ERRis susisenud «Troonide mängu» vääriline intriigide ussipesa. Kätte jõudis klassikaline revolutsiooniline situatsioon: ülemkihid ei saa ja alamkihid ei taha. Alluvad süüdistavad Allikmaad autoritaarses juhtimisstiilis ja toimetuste töösse sekkumises. Väidetavalt vallandas ta Vaiko Epliku Raadio 2 saatejuhi kohalt vaid seetõttu, et Allikmaale ei meeldinud Epliku kõnepruuk. Ta teatab toimetustele, et seda või teist inimest saatesse ei lubata, selgitamata oma otsuseid.

Väidetavalt Allikmaa lihtsalt ei saa aru, mis asi see televisioon on ja kuidas seda tehakse. Ühe ERRist lahkunud töötaja meelest on kogu see meediatootmine Allikmaa jaoks lihtsalt üks tüütu, kuid hädavajalik ripats, mis võimaldab tal tähtsatel vastuvõttudel käia ning kokteilklaasis oliivi keerutada. Lapskuningas Joffreyna hirmu ja armu jagades on ta oma vasallide ja alluvate silmis usalduse kaotanud.

Ega seda seltskonda ole lihtne juhtida. ERRi loomingulised töötajad on end teistest ajakirjanikest alati pool pead tähtsamaks pidanud. Nii mõjukal organisatsioonil nagu ERR ju lihtsalt peab tegijate silmis tõemonopol olema. Eestis tunnevad kõik kõiki ja kui ei saa oma tahtmist juhatuselt, astub oma õiguses kindel olev Kaljuveer lihtsalt üle šefi pea ja helistab lisaraha saamiseks toonasele peaministrile Andrus Ansipile. Raha saadigi. Allikmaa niisugust möödaminekut ei talu. Kaljuveeri vallandamisega kutsus ta esile kriisi, mida ei pruugi ise üle elada. Rahvas on hangude ja tõrvikutega lossi ette kogunenud. Reedel tegigi paanikas Allikmaa Kaljuveerile ettepaneku jätkata endisel kohal väiksemate õigustega. Kaljuveer lükkas ettepaneku tagasi.

Allikmaa tugevus on just seal, mida loomingulised alluvad peavad tema nõrkuseks – ta on Exceli-juht, kes näeb arve, mitte inimesi. Hoolimata sellest, et unistus kristallpaleest Järve mändide all vastu majanduskriisi põrgates tolmuks varises, suutis ta alustada ERRi kesklinnahoonete renoveerimisega.

Postimehe meediatoimetajana töötades oli Allikmaa mulle meeldiv partner. Ta ei peitnud end, andis lahkelt ja enamasti ammendavalt informatsiooni, loomulikult oma organisatsiooni huvidest lähtudes. Aga kui Postimehes teist tööd hakkasin tegema ja Allikmaaga hiljem kohtusin, ei võtnud ta enam mu teretust vastu. Ma ei olnud tema jaoks enam kasulik ja seega olin tühi koht.

Kui maja on mehe vastu, siis kes teda toetab? Endised parteikaaslased Reformierakonnast ilmselt enam mitte, Ansip avaldas avalikult oma poolehoidu Kaljuveerile. Samamoodi on oravad varem külma kätte jätnud Signe Kivi, kes uskus kaljukindlalt, et lammutatud maja asemele uue ehitamiseks raha leitakse. Ja skandaal Sirbi peatoimetajaga oli Rein Langi langemises samasugune ajend kui Kaljuveer Allikmaa kriisis.

Asi on hapu. ERRi jaoks oleks ehk kõige parem, kui lahkuks tüli mõlemad osapooled. Kuid seda otsustab nõukogu, mis tuleb taas kokku 15. aprillil.