Arko Olesk.

FOTO: Mihkel Maripuu

Sel nädalal avaldatud PISA probleemilahendamise testi tulemused sunnivad revideerima paari arusaama, millega end senimaani lohutanud või hirmutanud oleme. Kooliõpilaste teadmisi ja oskusi mõõtvas PISA testis on esiots tavapäraselt nii tihedalt asustatud Aasia riikidega, et meie siin piirdume rahumeeli enda võrdlemisega teiste Euroopa riikidega. Eriti kuna selles võrdluses oleme kenasti eririnnas.

Enamasti selgitatakse Aasia edu nende ühiskonna ja koolisüsteemi omadustega, kus surutakse alla individuaalsust, väärtustatakse ränka tööd ja distsipliini. Tulemuseks, armastame arvata, on robotlikult veatult kooliülesandeid lahendavad robotid, kelles on aga ebainimliku surve tõttu hävitatud loovus.

2012. korraldatud PISA testi otsustas OECD esmakordselt lisada ka probleemilahendamise oskuste testi, viidates tööturu ootustele. Faktid saab tänapäeval Google’i abil kiiresti kätte igaüks, tegelik edukus tööl sõltub pigem probleemide lahendamise oskusest. Nii loodi arvutipõhine test, milles tuli lahendada elulisi ülesandeid.

Selgus tõepoolest, et mitte kõik riigid, kus õpilased on edukalt omandanud koolimaterjali, pole samavõrd kõrgel kohal probleemide lahendamise oskuse poolest. Ja on teisi, näiteks Suurbritannia, USA ja Jaapan, kus eluliste probleemide lahendamine tuli õpilastel paremini välja kui koolitestide täitmine.

Ent taas on tipus ainult Aasia riigid, needsamad, mille koolisüsteemid on arvatud olevat tuupimispõhised ja loovust pärssivad. Kui neile anda ülesanded, kus koolis õpitut saab kasutada minimaalselt ning pigem tulebki rakendada elulist ja loovat mõtlemist, ületavad nad ikkagi muu maailma eakaaslasi tunduvalt.

Kas oleme alahinnanud sealse koolisüsteemi võimet arendada ka õppimissurve tingimustes noortes iseseisvat mõtlemisvõimet või klammerdume arusaama külge, et testid ei mõõda tihtilugu peamist ning pigem tuleks koolisüsteemi korraldades väärtustada noorte vaimset heaolu? Kas koolioskused ikk­a tõlkuvad edukuseks tööturul ja edasises elus või on selle eelduseks muudki omadused? Kindlasti võib vaidlema jäädagi.

Arvestades aga tuleviku majanduse raskuspunkte, on Aasia edu Euroopa vaatenurgast hoiatav märk. Juba praegu on elektroonikainnovatsiooni raskuskese liikunud Aasiass­e, sama võib peatselt eeldada tarkvara kohta, sest pole ju IT-töö muud kui pidev probleemide lahendamine.

Selle poolest võime oma kõrge koha üle Euroopas isegi rõõmustada, sest vähemalt eeldusi meie IT-edu kuvandi sisuliseks hoidmiseks paistab olevat.

2012. aasta PISA testist on veel avaldamata finantskirjaoskuse tulemused, neist kõneldakse juulis. Eks pärast seda saab arutada, kelle päralt on Eesti tulevik: kas SMS-laenude võtjate või mobiilirakenduste loojate.