/nginx/o/2013/09/05/2209637t1he9f1.jpg)
/nginx/o/2012/09/03/1297612t1h93af.jpg)
Tarbija elektrivarustuskindlus on väga halb. Nii selgus 11. märtsil Tartus maaülikooli tehnikamajas koosolekul «Eesti energiamajanduse valikukohad aastani 2030».
Jüri Laurson: viletsad võrgud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elektrivõrk on kehvas seisukorras ja seetõttu on iga tarbimiskoht aastas ilma vooluta keskmiselt üks minut. Eesti Energiale läheb see kalliks maksma, aga palju tarbijale, pole sõnagi. Elektrita oleku aeg kompenseeritakse võrgutasude tõusuga, mis avaldab negatiivset mõju majanduse konkurentsivõimele ja ühiskonnale laiemalt. Ootamatud elektrikatkestused rikuvad tarbijate kodumasinaid, elektroonikaseadmeid ja põhjustavad ohtu varale, inimeste ja koduloomade elule. Kahjukannatajal on elektririkkest tekitatud kahju sageli raske ja ka võimatu võrguettevõttele tõestada.
Eesti Energia on oma eksisteerimisest saadik põhjendanud elektrivõrgu halba seisukorda rahapuudusega. Ometi on teada, et elektritariifide kujundamisel on alati arvestatud kõiki kulusid ja jutt, et võrkude remondiks raha ei jagu, ei pea paika. Seega jääb tavatarbijatele mõistatuseks, kuhu Eesti Energial elektrivõrkude remondiks ja korrashoiuks ettenähtud raha siiski kaob, kui tulud ja kulud on võrguteenustasude tariifidega määratletud. Raha välisinvesteeringute kahtlastesse visioonidesse paistab aga jaguvat.
Kas tõesti Eesti Energias ja tütarettevõttes Elektrilevi mõtlevaid insenere enam ei ole? Arusaadavalt, elektrivõrku rekonstrueeritakse selleks, et korras võrk võimaldaks elektri müüki suurendada ja tarbijaid varustada kvaliteetse odavama elektriga. Selleks tuleks praeguses vabaturu olukorras alandada võrgutasusid. Elektrilevi on ajakirjanduses väitnud, et praegu investeeritakse aastas keskmiselt 100 miljonit, kuid seda olevat vähe. Tõsi, aastaid tegemata elektrivõrgu ilmastikukindlaks ehitamist ühte aastasse ei saagi planeerida. Seda on vaja teha plaanipäraselt, kahjulike välisinvesteeringute asemel.
Praegune olukord, kus vähegi suurem torm jätab kümned tuhanded majapidamised ilma vooluta, näitab energiajulgeoleku nõrkust ja halvab Eesti majanduse. Korrastatud võrgu puhul oleks voolukatkestusi vähem ning raha kompensatsioonideks kuluks samuti vähem.
Eeskuju tuleks võtta elektrifirmalt Imatra Elekter AS. Aastaid tagasi remonditi selle müügipiirkonnas Lääne maakonnas ja Harjumal Viimsi vallas elektrivõrk, mille tulemusena oli möödunud suure tormi ajal katkestusi kümneid kordi vähem kui Elektrilevi võrgupiirkondades. Ampritasu on seejuures üle kahe korra väiksem kui Eesti Energial.
Jääb arusaamatuks, mida on teinud Eesti Energia audiitorkomitee, kui ei ole hoidnud rahaasjadel silma peal. Ainult korras elektrivõrk tagab energiajulgeoleku, mis Eestil praegu puudub.