Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Ken-Marti Vaher: kriminaalpolitsei tugevdamise vilju maitseme mõne aja pärast

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Merike Teder
Copy
Ken-Marti Vaher
Ken-Marti Vaher Foto: Peeter Langovits

Eesti kriminaalpolitsei on praegu tugevam kui kunagi varem ja selle parandamiseks astutakse järjest uusi samme, kirjutab riigikogu liige, endine siseminister Ken-Marti Vaher (IRL) vastuseks Urmas Arumäe eilses arvamusartiklis ilmunud kriitikale.

Kriminaalpolitseid on viimastel aastatel märgatavalt tugevdatud. Vastupidised väited ja hirmutamine stiilis «politsei uurimine käib allamäge» ei vasta tõele. Sel aastal suurendatakse politseis märgatavalt ka majanduskuritegude uurimise võimekust, mille senise kvaliteedi suhtes esitatud kriitika on põhjendatud.

Plahvatavad pommid, gängide arveteõiendamised otse tänaval, 400 tapmist ja mõrva aastas, lokkav must turg ja maksmata maksud, äraostetud ametnikud ja korruptiivsed tehingud, mille läbiviijad pääsesid enamjaolt karistuseta. Selline oli pilt kuritegelikust käitumisest Eestis 90. aastatel. Tänaseks on kriminaalmaailma käitumine muutunud. Kohandatud on ka riigi eesmärke kuritegevuse tõkestamiseks.

Võrreldes sajandi lõpuga on raskete isikuvastaste kuritegude arv märkimisväärselt langenud ja organiseeritud kuritegevus asunud tegutsema varjatumalt. Narkokaubitsemine, maksukuriteod ja korruptsioon on need teod, kus liigub raha ja see on ka kriminaalse käitumise peamiseks motiiviks.Taoline kuritegevus ei torka esmapilgul silma, ent selle mõjud ühiskonnale on laastavad. Kuritegelikud liidrid on ammu mõistnud, et kuulirahe tänavatel kahjustab nende pikaajalisi huve, mistõttu tegutsetakse vaiksemalt, aga seda süsteemsemalt.

Rasked varjatud kuriteod on keerukad õigusrikkumised, mille edukas avastamine aitab vältida mitmeid teisi õigusrikkumisi tulevikus. Mida rohkem kuritegusid lahendatakse, seda tugevamalt anname riigina signaali, et seadusest üle astumine ei jää märkamata ja saab karistatud. Mida tugevamana näitab ennast riik, seda rohkem suudame hoida ära analoogseid kuritegusid. Mida suurem on kurjategijate vahelejäämise risk, seda rohkem hoiame ära raskeid kuritegusid tulevikus. Mida rohkem suudab riik konfiskeerida kuritegelikku tulu, seda väiksem on kurjategijate innukus.

Siseministrina pidasin raske kuritegevuse ohjeldamiseks tähtsaks tugevdada Eesti kriminaalpolitseid, kuid selle kõiki vilju hakkame maitsma alles mõne aja jooksul. Julgen öelda, et Eesti kriminaalpolitsei on tänaseks tugevam kui kunagi varem ja võimekus võidelda raske ning varjatud kuritegevusega on selgelt tõusnud. Mida on selleks aga tehtud?

Esiteks, keskkriminaalpolitsei taastamine. Keskkriminaalpolitsei uus tulek 2012. aasta algusest on andnud kriminaalpolitseinikele tagasi selge identiteedi ja tõstnud motivatsiooni. Raskete kuritegude lahendamise keskne juhtimine ja tööpraktika ühtlustamine on tõstnud uurimisvõimekust. Kesksetena oleme loonud kriminaaltuluüksuse ja korruptsiooniuurimise üksuse, sellest aastast teeme seda ka majanduskuritegude osas. Loomulikult on need sammud tähendanud ka rahalist tuge mitme miljoni euro ulatuses.

Teiseks, kriminaaltulu konfiskeerimise võimekus.Viimase kahe aastaga on kahekordistunud nende kriminaalasjade arv, milles riik on kriminaalidelt võtnud ära nende teenitud tulu. Igal aastal võetakse kriminaalidelt ära miljonite väärtuses vara. See tähendab, et kriminaalpolitsei ja prokuratuuri teravik on üha enam süsteemselt suunatud kurjategijate peamise motiivi vastu. Varasemast kolmekordselt suurema koosseisuga PPA kriminaaltuluüksus osutab abi ka teistele õiguskaitseasutustele. Selle aasta alguses võeti vastu seadusemuudatused, mis suurendavad veelgi kriminaaltulu konfiskeerimise võimalust kurjategijailt ja vähendavad võimalusi kriminaalset tulu kantida või peita.

Kolmandaks, kriminaalpolitseinike palgad. Raskele kuritegevusele vastuastuvaid helgeid päid ei palka väikese raha eest. Seetõttu on olnud tähtsad raske kuritegevuse uurijate palgatõusud – korruptsiooni- ja kriminaaltulu uurijate palgad on kahe aastaga tõusnud rohkem kui 25 protsendi võrra. 2014. aastal tõusid märgatavalt ka enamike teiste kriminaalpolitseinike palgad, seda eeskätt prefektuuride kriminaaluurijatel. Kriminaalpolitsei tugevdamiseks tõuseb sel aastal prefektuuride üle neljasaja kriminaaluurija palgad vähemalt 6,3 protsenti, keskmiselt on palgatõus 13 protsenti. Narkopolitseinike palgafond kasvab sel aastal vähemalt 10 protsenti.

Ja neljandaks, kaasaegsed tehnilised vahendid. Tehnika mängib tähtsat rolli nende kuritegude avastamisel, mida viiakse ellu konspireeritult ja millest ei jää otseselt maha ohvrit. Tehniliste vahendite kaasajastamiseks oleme viimastel aastatel siseturvalisuse eelarvest eraldanud märkimisväärse osa. See jätkub ka sel aastal.

Teha on veel aga palju. Suutlikkus uurida keerukamaid majanduskuritegusid ei ole kõrge, sellekohane kriitika on põhjendatud ja see vajab märgatavat kvaliteedi tõusu. Selleks aastaks on olemas rahalised vahendeid, et seda ka teha. Teisteks selle aasta märksõnadeks on korrastada ja tugevdada kriminaalmaailma lõhkumiseks olulisi taktikalisi samme, nagu näiteks kriminaalluure veelgi parem kasutamine. Arusaadavalt ei ole võimalik seda teemat laiemalt avada.

Aga veel rohkem tuleb mõelda läbi kriminaalpolitsei jõudude rakendamist ja tulemuslikku koostööd teiste õiguskaitsjatega. Lahendamist vajab ka kriminaal- ja korrakaitsepolitsei vaheline rollijaotus, näiteks see, kas liikluskuritegusid peaks jätkuvalt menetlema kriminaalpolitsei või on mõistlikum, kui nende uurimise viivad lõpuni korrakaitsjad. See jätaks kriminaalpolitseile parema võimaluse keskenduda enam kuritegeliku käitumise varjatumale osale.

Lõpetuseks, olgu öeldud üle – organiseeritud kuritegevus on Eestis muutunud varjatumaks, mis seab õiguskaitsjatele suuremad nõudmised ja mille tõkestamine nõuab maksumaksjalt ka rohkem kulutusi. Olen aga kindel, et juba sel aastal suudetakse paljastada nii mõnegi tippkriminaali organiseeritud tegevus ja näidata sellega Eesti õiguskaitsjate tugevust.

Tagasi üles