Margo Loor Eesti Väitlusselts

FOTO: Toomas Huik

Eilsed online-väitlejad jõudsid kokkuleppele olulises asjas: et kultuuri- ja spordiüritustel peaks põhitähelepanu all olema kultuur ja sport ning alkoholi otseseid kaubamärke ei peaks taolistel üritustel kasutama, kirjutab Eesti Väitlusseltsi juht Margo Loor kohtunikuhinnangus eilsele online-debatile.

Kas klaas punast veini päevas on tervislik, sest hoiab ära südameveresoonkonna haiguste tekke? Või on see pikas perspektiivis ikkagi kahjulik, sest märkimisväärne osa prantslastest sureb pärast elukestvat veinijoomist maksavähki? Alkohol ja selle tarbimine on korraga oluline ja vastuoluline teema. Mis on ka arusaadav, sest põrkuvad ju ühelt poolt ajas väga kaugele ulatuvad tarvitamistraditsioonid ning teiselt poolt kainestavalt kehvad rahvatervisenäitajad. Pärast reedeöist paduläbu on Tallinna südalinna järgmisel varahommikul paha vaadata, samas saime eilsest väitlusest teada, et alkoholiaktsiisi poolest oleme juba ELi kõrgemas otsas.

Eilne alkoholireklaami teemaline väitlus läks natuke sama rada – Hannes Lents ütles, et alkoholireklaam kasvatab tarbimist ja toetas seda konjunktuuriinstituudi andmetega, mis näitavad õlletarbimise kasvu Eestis. Tarmo Noop, toetudes rahvusvahelise turu-uuringute firma Nielsen andmetele, ütles aga, et olenemata õlle reklaamikulutuste 210-protsendilisest kasvust on turg tänaseks 18 protsenti vähenenud. Taaskord üks vastuolu.

Mõnes küsimuses jõudsid väitlejad siiski ka kokkuleppele. Esiteks oldi üht meelt selles, et alkohol on sõltuvust tekitav aine. Teiseks jagati seisukohta, et liigtarbimise vastu on vaja võidelda nii alkoholitootjatel kui ka ühiskonnal tervikuna. Erinevus seisnes siinkohal selles, et Lents vaatas puhta alkoholi tarbimise numbrit elaniku kohta aastas (hetkel Eestis 10 liitrit, peaks olema alla 6 liitri), samas kui Noop rääkis kitsamalt õlletarbimisest, kus Eesti on tema andmetel 70-80 liitriga aastas Euroopa keskmiste hulgas.

Kolmas ja kõige olulisem kokkulepe seisnes selles, et kultuuri- ja spordiüritustel peaks põhitähelepanu all olema kultuur ja sport ning alkoholi otseseid kaubamärke ei peaks taolistel üritustel kasutama. Minu arvates tõstatab see väga tõsise küsimuse näiteks Eesti Kontserti ja Hennessy uusaastakontserdile või ka Tartu Rock korvapalliklubile - millele üks lugeja kommentaariumis tähelepanu juhtis -, kus kasutusel on otse ja ainult alkopudeli etiketilt pärit kaubamärgid. Väitluses kahjuks oli konkreetsetest elulistest näidetest vähem juttu.

Olles nendes küsimustes kokku leppinud, keskendusid väitluse pooled kolmele põhiteemale.

Mis on alkoholireklaam ja mis on selle eesmärk?

Hannes Lents tõi teemana lauale tootja brändi eksponeerimise ürituse toetamise korral. Näiteks võiks siis olla suusavõistlus, kus kõikjal näeb Saku Õlletehase logosid, aga kus pole otseselt ühegi alkohoolse toote reklaami. Lentsi arvates on selle puhul tegemist n-ö hiiliva alkoholireklaamiga, mille taotlus on suurendada tootja brändi tuntust ning seeläbi edendada müüki, mis kokkuvõttes kasvatab ikkagi alkoholi tarbimist.

Tarmo Noop tõi esiteks välja, et tootjate portfellides on nii alkohoolseid kui mittealkohoolseid jooke ning seetõttu ei seondu tootja bränd ühemõtteliselt alkoholi tarbimisega. Teiseks asus ta seisukohale, et reklaami eesmärk pole kasvatada turgu, vaid jaotada ümber turuosa. Ehk siis A. Le Coqi reklaam ei ahvatle mittejoojaid jooma, vaid meelitab joojaid valima A. Le Coqi jooke näiteks Saku omade asemel. Ristküsitluses Lents reageeris, et ka see on ühiskonnale halb, kui joojad hakkavad rohkem jooma, aga mõjusat ümberlüket Noopi vastustele ei tulnud.

Kuidas on mõistlik liigutada erasektoris teenitud raha kultuuri ja spordi toetuseks?

Mõlemad pooled tunnistasid, et kultuur ja sport saavad täna arvestatavat rahalist toetust alkoholitootjatelt. Mõjuva näitena tõi Tarmo Noop välja, et A. Le Coqi toetuseta oleks hilisema olümpiasangari Heiki Nabi sportlaskarjäär võinud katkeda enne tipptulemusteni jõudmist. Noopi vaates ongi see normaalne asjade käik, et edukad ettevõtted jagavad toetust kultuurile ja spordile ning vastuseks saavad võimaluse tutvustada oma firmamärki.

Hannes Lents ei nõustunud, vaid leidis, et alkoholimüügilt teenitud raha tuleks korjata tagasi riigile alkoholiaktsiisina, millest saaks riigipoolse ümberjagamise kaudu toetada kultuuri ja sporti. Toetuse sidumine alkoholitootjate logodega üritusel pole tema arvates ühiskonna huvides. Noop vastas, et ühelt poolt oleme juba üsna kõrge alkoholi aktsiisimääraga riik ja teiselt poolt ei ole täna ühest seost alkoholiaktsiisilt laekunud rahadel ning riigipoolsel kultuuri ja spordi toetamise määral. Lents omakorda tõdes, et A. Le Coqi kasum oli mullu 16 miljonit eurot, kultuuri ja spordi toetuseks anti 500 000 eurot, mis on vähe arvestades, et kogu kasum tuli rahva tervise arvelt.

Mis juhtub, kui alkoholitootjad sponsoreerivad kultuuri ja sporti?

Terve Eesti SA tegevjuhi Lentsi arvates on see taunimisväärne, sest selline sponsorlus loob positiivse seose alkoholi ja kultuuri/spordi vahel. Kui muidu võiks sport olla alternatiiv alkoholitarbimisele, siis nüüd saavad neist omavahel seotud tegevused ja see kasvatab alkoholi müüki. Noop kaitses vastuseks seisukohta, et alkofirmade poolt aastas panustatavad ca 2 miljonit eurot aitavad oluliselt tõsta spordi- ja kultuuriürituste arvu, mis loovad inimestele võimalusi vaba aja veetmiseks ka mujal kui baaris. Tundub, et see täielikult siiski ei lükka ümber Hannes Lentsi väidet, sest meil võib küll olla rohkem kultuuri- ja spordiüritusi, kus osaleb rohkem inimesi, kuid kui seal müüakse alkoholi ja eksponeeritakse tootjalogosid, võib see siiski kasvatada samal ajal ka alkoholitarbimist. Inimesed teevad rohkem sporti ja tarbivad rohkem alkoholi. Nullsumma mäng.

Teiseks leidis Lents, et kui muidu positiivsed kõneisikud ja eeskujud kultuuri- või spordimaailmas inspireerivad elutervelt käituma, siis alkotootja logo nende rõival loob kuvandi, et alkohol mängib nende inimeste saavutustes positiivset rolli. Tarmo Noop vastas, et näiteks Heiki Nabi on oma saavutustega inspireerinud väga paljusid noori spordile ja pakkunud eestlastele palju emotsioone ning ettevõtte logo tema dressil ei innusta kedagi alkoholi tarbima. Sellega Noop küll näitab, et Lents on põhjendamatult rääkinud eeskujude kaaperdamisest või välistamisest alkoholitööstuse poolt. Kuid õhku jääb ikkagi ka Lentsi poolt tõstetud kriipiv võimalus, et kusagil positiivse spordiinspiratsiooni taustal normaliseerib Heiki Nabi seos A. Le Coqiga ka osade poiste jaoks õllejoomist. Otsest tõestust selle kohta Lents väitluses siiski ei esitanud.

Mõnes mõttes võib väitlusküsimusi kokku võttes öelda, et kumbi võitis väitluse omas võtmes. Terve Eesti SA tahab, et Eesti rahvas jooks vähem absoluutset alkoholi ja on seetõttu võtnud sihikule alkoholitootjad ja alkoholitarbimise tervikuna. Eesmärgiks on muuta rahva arusaamist sellest, mis on normaalne alkoholitarbimine.

A. Le Coqi eesmärk samas pole kaitsta kogu alkoholitööstust, vaid seista oma hea mainet eest ja sellele Tarmo Noop väitluses ka edukalt oma põhitähelepanu pööras. Ta viibutas rahva alkoholitarbimist kommenteerides süüdistavat sõrme hoopis kange alkoholi tootjate suunas, mis kindlasti on osalt põhjendatud. Ta tõi välja, et A. Le Coq käitub kogukonnas vastutustundliku ettevõttena, mis ka ongi tõsi, kui arvestada kõiki teisi faktoreid peale nende põhitoodangu mõju. Lõpuks ütles ta, et enamus õllejoojad joob õlut mõistlikus koguses ja maitse pärast ning et sellelt teenitud kasumi arvelt on A. Le Coq toetanud märkimisväärsel hulgal kultuuri ja sporti, sh üritusi ja inimesi, kes muidu poleks võibolla saanud meile elamusi pakkuda.

Kui tulla tagasi küsimuse juurde, kas alkoholireklaam seoses kultuuri- ja spordiüritustega tuleks keelata, siis pooled leppisid kokku, et jah, alkohoolsete toodete reklaam üritustel peab olema keelatud. Lentsil ei piisanud argumente tõestamaks, et ära tuleks keelata ka alkoholi tootva ettevõtte logo näitamine sponsorluse korral, kuigi kahtlus jäi õhku, et sponsorina logo näitamisel on laiem taotlus, kui vaid turuosa ümberjaotamine. Kumbki pool ei pakkunud selles küsimuses oma väidete toetuseks lugejale kahjuks tõestusmaterjali.

Üldse ei tulnud väitluses kahjuks arutelu alla alkoholireklaamid, mis jäävad kultuuri- ja spordiüritustest väljapoole, kuid kus sellegipoolest luuakse alkoholitarbimise ja sporditegemise vahel tugevaid seoseid. Näiteks teleklipid, kus spordivõistluste pildi taustale kuvatakse õllepudel või kontserdi taustale konjakiklaas.

Huvitav oli jälgida ka väitluse dünaamikat, mis ühtlasi väljendus gallupis väitluse jooksul. Tarmo Noop tegi väga tugevalt argumenteeritud avasõna ja läks gallupis kindlalt juhtima. Ristküsitlus oli hästi võrdne, mõlemad pooled võitsid omale punkte, samas kumbki ei saanud selget ülekaalu. Hannes Lents hakkas ka gallupis vaikselt vahet vähendama. Lõppsõna oli Lentsil selgelt tugevam ja väitluse lõpu hetkeks oli ka gallupi tulemus täpselt 50-50. Õhtul väitlust järellugenud hindajate lisandumisel hakkas see uuesti muutuma.

Kas tahame pigem idapoolset halja valge võtmise mudelit, Prantsusmaa-Saksamaa lahja alkoholi mudelit, millest lähtus väitluses Tarmo Noop, või Skandinaaviamaade alkoholi väga tugevalt piiravat lähenemist, mida kindlasti seaks eeskujuks Hannes Lents? Eilne väitlus näitas hästi, et igaühel meist ja Eesti ühiskonnal tervikuna seisab ees hulk vajalikku mõtte- ja arutlustööd alkoholi soovitava rolli osas meie elus.