Juhtkiri: võimalused ja riskid viie targima riigi seas

Foto: Urmas Nemvalts

Meie õpilased kuuluvad kindlalt maailma parimate hulka, kinnitavad PISA haridustestid. 44 OECD riigi õpilastele antud probleemilahendamisoskuste ülesandeis – see on PISA põhitesti innovaatiline osa, mille juures mängib lisaks teadmistele keskset rolli loovus – olid Eesti 15-aastased õpilased 12. kohal. Euroopas oleme viie parima seas, Soome ja Ühendkuningriigi järel lausa 3. kohal.

See on suur tunnustus meie õpetajatele ja haridusjuhtidele, ent ka nõudlikele lapsevanematele. Vundament, mis annab eeldused ja sisendab lootust, et ühiskond võiks rahvusvahelises konkurentsis järjest edukam olla. Eriti kui lisada, et Eesti lapsed paistsid silma sihikindluse poolest. Kord juba niisugusesse seisu jõudnud, peaksime mõtlema, kuidas seda maksimaalselt ära kasutada. Ning loomulikult sellelegi, kuidas saavutatud taset hoida ja edaspidi ehk veel parandada.

Asjatundjad on pidanud Eesti haridussüsteemi tugevuseks seda, et erinevused koolide vahel ei ole suured. Kui ühel lapsel polegi kodus nii häid tingimusi kui teistel, siis koolis ta seetõttu ei kannata. Kuid täielikuks rahuloluks pole siiski põhjust – PISA tulemused näitavad, et ehkki sotsiaalmajanduslik olukord otseselt mõju ei avalda, vanemate tööalane staatus siiski loeb. Mõttekoht on ka vene õppekeelega koolide juures, mis näitasid testis suhteliselt nõrgemaid tulemusi.

Uhked enda üle võime olla, kuid eneseimetlusega ei maksa liiale minna, hoiatas uuenduslike õppeviiside entusiast Artur Taevere äsja Postimehes avaldatud artiklis. Taevere toob näiteks soomlased, kes 2000. aastal olid oma tulemuste poolest maailmas tipus, mis vähendas haridusjuhtide ja õpetajate motivatsiooni edasi areneda. «12 aastaga on Soomes nende õpilaste osakaal, kes ei omanda baasoskusi, kasvanud poole suuremaks. Tipptulemustega õpilaste osakaal on kahanenud ligi poole võrra,» kirjutas Taevere.

Mida siis ette võtta? Kuigi tase on suhteliselt ühtlane, peaksime kõige terasematele rohkem tähelepanu pöörama ehk tooma süsteemi üleüldse rohkem individuaalset lähenemist, õppijakesksust. Teiseks muidugi elukestev õpe, et arendada oskusi, mida ootavad tööandjad kiiresti muutuvas keskkonnas.

ETV teadussaade «Rakett 69», mille Euroopa Ringhäälingute Liit valis 2012. aastal Euroopa parimaks haridussaateks, on olnud mitmes mõttes märgiline. Saates omavahel võistlevad noored näitavad tihti ülitugevaid teoreetilisi teadmisi, kuid on hädas nende praktilise rakendamisega. Tippudes peegelduvad vastu kogu meie koolisüsteemi tugevused ja nõrkused. Arendamist vajavad aspektid, millele juhivad tähelepanu ka kõnealuse PISA testi tulemused.