Hannes Lents vs Tarmo Noop: kas alkoholireklaam seoses kultuuri- ja spordiüritustega tuleks keelata?

Hannes Lents ja Tarmo Noop Foto: Pm

Alkoholi reklaamimine seoses kultuuri- ja spordiüritustega tuleks keelata, leiab tänases online-väitluses Terve Eesti SA juht Hannes Lents. A. Le Coqi juht Tarmo Noop kaitseb vastupidist seisukohta.

Lugege mõlema poole avakõnet ning esitage loo kommentaariumisse küsimusi - paremad neist esitatakse väitlejatele debati teises osas ehk ristküsitluses!

HANNES LENTSI AVAKÕNE

Alkohol on narkootiline aine. Alkohol  on sõltuvust tekitav ja inimese tervist kahjustav aine (alkoinfo.ee), mistõttu selle tarbimise piiramiseks kasutatakse riiklikke piiranguid.

Alkohol mõjutab tarbimisel inimese kesknärvisüsteemi ja seeläbi inimese teadvust, alkoholil on võime tekitada sõltuvust ning seetõttu liigitatakse alkohol tema omaduste alusel narkootiliste ainete ehk legaalsete uimastite hulka.

Avaliku huvi tõttu alkoholi tarbimisest tingitud kahju minimeerida, kehtivad alkoholi pakkumisele, reklaamile ja tarbimisele piirangud.

Alkoholist tingitud haigustesse ja õnnetuse tagajärjel suremuse, tervisekahju kõrge määr ning sellest tulenev majanduslik kahju Eestis (alkoinfo.ee) tingib vajaduse alkoholitarbimist meie elanikkonnas vähendada.

Reklaam loob positiivse assotsiatsiooni alkoholiga. Reklaami ning sponsorluse eesmärk on positiivsete assotsiastioonide loomine oma toote või teenusega selleks, et müüki suurendada.

Seostades spordi- ja kultuuriüritused alkoholiga läbi reklaami, seostatakse sellised sündmused ning selliste sündmustega assotseeruvad omadused inimeste teadvuses alkoholi tarbimisega müügi suurendamise eesmärgil.

Alkoholireklaam «kaaperdab» positiivsed alternatiivid. Spordiüritustest ja kultuurisündmustest osa saamine võiks olla elanikkonnas olulised alternatiivtegevused, mille kaudu alkoholi liigtarbimist vähendada. Selliste alternatiivtegevuste assotseerumine alkoholi tarbimisega võtab ära võimaluse ühiskonnas, sh noortele ja alaealistele elutervet alternatiivi pakkuda ning seda nii tutvustada.

Alkoholireklaam välistab positiivsed kõneisikud. Alkoholi assotseerumisel kultuuri ja spordiüritustega ühtlasi seob sellises kontekstis esinevad inimesed alkoholi kaubamärgiga ning annab põhjust eeldada, et alkohol mängib nende inimeste saavutustes positiivset rolli. Selliselt seostatakse alkoholi tarbimisega positiivsed eeskujud, kes läbi oma tegevuse võiks inspireerida inimesi, sh noori ja alaealisi elutervelt käituma.

TARMO NOOBI AVAKÕNE

Alustaks meeldetuletusega meie väitluse teemast, milleks oli: kas alkoholi reklaamimine seoses kultuuri- ja spordiüritustega tuleks ära keelata. Seetõttu ei soovi ma eriti aega kulutada väite ümberlükkamisele, et alkohol on narkootiline aine. Ma olen selle väitega olemuslikult nõus, kuid ühiskonnale ei tekita probleemi mitte alkoholi olemasolu või selle tarbimine, vaid väärtarbimine (purju joomine, seotus alaealistega jne) ja ma olen nõus, et selle vastu võitlemiseks peaksid nii alkoholitootjad kui ka ühiskond tervikuna võitlema.

Alkoholi reklaam ei põhjusta tarbimise kasvu. Väide, et reklaam ja sponsorlus on täpselt sama asi, ei vasta tõele. Samuti ei saa nõus olla sellega, et reklaam põhjustab alkoholi tarbimise suurenemist. Reklaam on vahend, millega mõjutatakse inimesi enda toodet eelistama. Näiteks on Eesti õlleturg iga-aastaselt langenud alates 2007. aastast tänaseks – 18 protsenti (AC Nielsen). Alates 2009. aastast on aga õlle reklaamikulutused kasvanud 210 protsenti (Emor). Seega õlle reklaami rohkem kui kahekordne kasv pole kaasa toonud õlle tarbimise tõusu, küll aga brändieelistuse muutust (mis iseenesest ei tekita ühiskonnale probleeme). Samale järeldusele on jõudnud ka Texase ülikooli teadlased 20 aastat kestnud vastavasisulise uuringu tulemusena.

Sponsorluse puhul me räägime ennekõike soovist ühiskonda täiendavalt panustada, luues ettevõttele kuvandi, et ta toetab ka kultuuri ja sporti. A. Le Coq kasutab sponsorluse puhul ainult korporatiivlogo, seostamata seda ühegi tootega. Ettevõtte logo näitamist ka Eesti reklaamiseadus ei käsitle reklaamina.

Iseenesest pooldan seda, et kultuuri- ja spordiüritustel peab olema fookuses kultuur ja sport, mitte alkohol ja seetõttu pean vastutustundlikuks sponsorluse puhul ennekõike ettevõtte logode kasutamist.

Sponsorlus aitab luua positiivseid alternatiive. Esitatud väide, et spordi/ kultuuri sponsoreerimine suurendab liigtarbimist ja vähendab võimalusi tervislikeks alternatiivideks, ei vasta tõele.

Eestis on kokku 30-40 ettevõtet, kes üldse tegelevad sponsorlusega, sealhulgas viis alkoholitootjat. Näiteks A. Le Coq panustas 2013. aastal sponsorlusele üle 500 000 euro, toetades ligi 200 erinevat spordi- ja kultuuriüritust. Just sellega oleme aidanud luua väga palju alternatiive alkoholi tarbimisele ja toetanud tevislikku eluviisi. Hinnanguliselt oli alkoholifirmade kogupanus 2013. aastal ca 2 miljonit eurot. Sponsorluse teoreetiline keelustamine vähendaks väikses Eesti ühiskonnas oluliselt spordi- ja kultuuriürituste arvu ning alternatiivide võimalusi.

Alkoholitootjate isiku sponsorlus aitab luua pigem eeskuju, mitte suurendada alkoholi tarbimist. Esitatud väide, et persoonide kasutamine sponsorluses ei loo mingit eeskuju ja suurendab alkoholi tarbimist, ei vasta tõele.

Ka persoonide puhul pean ma eetiliseks vaid ettevõtte logo kasutamist ja mitte nende seostamist alkoholi tarbimisega. Näiteks toetas A. Le Coq aastail 2007-2011 Heiki Nabi iga-aastaselt 200 000 krooniga. 2012. aastal tuli Heiki Nabi olümpiavõitjaks, inspireerides sellega väga paljusid noori spordile ja pakkudes eestlastele palju emotsioone. Samas on Heiki tunnistanud mulle, et kui poleks olnud meie sponsorlust, oleks ta sunnitud olnud oma sportlastee katkestama ja tõenäoliselt meil poleks praegu olümpiavõitjat.

Kokkuvõtlikult leian, et reklaami keelustamine kultuuri- ja spordivaldkonnas (ennekõike sponsorlus) alkoholi tootvatele firmadele ei lahenda Eestis ühtegi probleemi ja vähendab oluliselt alternatiivseid võimalusi tervislikuks ja kultuurseks ajaveetmiseks.

HANNES LENTSI VASTUREPLIIK (lisatud kell 10.50)

Müügiedendustegevus suurendab alkoholi tarbimist, sh mõjutab alkoholi mitte tarvitanud elanike rühmasid, eelkõige noored ja naised. Uuring näitas veenvalt, et reklaam suurendab tõenäosust, et noored hakkavad alkoholi tarbima. Sagenenud alkoholitarvitamine 35-44-aastaste naiste seas: 1996. a. tarvitas alkoholi vähemalt korra nädalas 4,6 protsenti ja 2012. a. oli vastav näitaja ligi neli korda suurem (16,9 protsenti).

Vastupidiselt hr Noobi väitele kinnitavad EKI uuringud õlletarbimise kasvu Eestis. Kui 2007.a. joodi 80,7 liitrit õlut elaniku kohta, 2009.a. majanduskriisi ajal langes see  tarbijate ostujõu languse tõttu 70,9 liitrile ning 2012.a. tõusis see juba 77,4 liitrile.

Sponsoreerides lähtutakse ennekõike oma ärihuvidest ning mitte avalikest huvidest. Avalikes huvides oleks tänane sponsorraha õige koguda maksutõusu kaudu, mis annaks riigile võimaluse toetada enam spordi ja kultuuritegevusi ilma erahuvita, sh noori talendikaid spordi- ja kultuuritegelasi.  

Online-väitlus toimub Postimehe ja Eesti Väitlusseltsi koostöös.