FOTO: Urmas Nemvalts

Haldussuutmatud omavalitsused eiravad seadust ja pärsivad demokraatiat

ui Postimehe ajakirjanikud püüdsid läinud sügisel enne kohalike omavalitsuste volikogude valimisi linnade-valdade kodulehekülgedelt uurida, kuidas on 1990. aastate algusest langetatud kohalikku elu puudutavaid otsuseid, selgus, et sellist materjali pole – kohalik võim oleks justkui ajaloota. Kuid see on jäämäe veepealne tipp.

Internetiajastul, kus isegi mobiiltelefoni abil saab suvalisest kohast suvalisel ajal videoülekandeid korraldada, ei suuda paraku mõni Eesti omavalitsus tagada ka seadusega nõutava tekstilise informatsiooni kättesaadavust veebis. Avaliku teabe seadus kohustab riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi avaldama igasugust praktilist infot, alates telefoninumbritest ja õigusaktidest, lõpetades mitmesuguste aruannetega. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus nõuab, et volikogu istungite protokollid peavad olema kättesaadavad igaühele.

Haldussuutmatud omavalitsused takistavad mitmel moel ühiskonna arengut. Küsimus pole enam ammu tehnoloogiliste lahendustega edvistamises, vaid igapäevases elus. Ajal, mil inimesed kasutavad veebi järjest rohkem praktilises asjaajamises, ajal, mil räägitakse avatud ühiskonnast ja kaasamisest, on kaootiline ja puudulik koduleht häbiplekk, mis ei soodusta otsuste langetamise läbipaistvust ning suurendab korruptsiooniriski. Sellega veetakse kraavi kogu Eesti riigivankrit, muu hulgas ka mainet kahjustades.

On ju Eesti end rahvusvaheliselt turundanud kui e-riiki. Kuid näiteks Eurostati mullustest andmetest selgub, et paljud riigid teevad meile ses osas silmad ette. Taanis näiteks kasutas 2013. aastal interneti vahendusel avalikke teenuseid või suhtles võimudega 85 protsenti elanikest, Hollandis 79, Rootsis 78 ja Soomes 69 protsenti. Eesti oma 48 protsendiga võib end lohutada sellega, et näitaja ületab Euroopa Liidu keskmist (41 protsenti).

Kui omavalitsused jäävad oma ülesannetega jänni, jääb jänni kogu riik. Kui omavalitsuste tegevuses ei arene demokraatia, kannatab kogu riigi demokraatia. Riigikontroll on viimastel aastatel juhtinud pidevalt tähelepanu haldussuutlikkuse probleemidele just väiksemates linnades ja valdades. Digitaalsest lõhest on saamas digitaalne kuristik: suuremates ja tugevamates omavalitsustes ei piirduta volikogu tööst teavitamisel ainult protokollidega, vaid lisatakse ka põhjalikud stenogrammid.

Kohalike omavalitsuste teavitustöö kõikuv kvaliteet on üks valdkond, mis näitab kujukalt, kui oluline oleks viia läbi riigireform, et nõrgemaid järele aidata. Paraku näib see valimiste tuhinas taas soikuvat.