Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar
Saada vihje

Vreni Veskimägi: USA gaas ei jõua niipea Euroopasse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vreni Veskimägi
Vreni Veskimägi Foto: Erakogu

USA maagaasi ekspordist Euroopasse juba lähitulevikus on palju juttu olnud. Venemaa gaasile soovitakse leida alternatiive ja mitmed Euroopa esindajad on leidnud, et USA veeldatud maagaasi (LNG) eksport Baltikumi ja ülejäänud Euroopasse võiks alata juba 2015. aasta lõpus või 2016. aasta alguses. Need tunduvad olevat aga tühjad lootused ega peegelda reaalselt USA kildagaasitööstuses ja gaasiturul toimuvat.

USA kildagaasi revolutsioon on kestnud vaid mõne aasta. Paljud energiagigandid leidsid, et sellega kaasaminek oli vajalik. Kildagaasi leidub küll rohkelt üle maailma, kuid küsimus on, kas kildagaasil, mille tootmine nõuab kallist tehnoloogiat, on potentsiaali globaalne energiatööstus pea peale pöörata. Hetkeseisuga ei ole just palju neid firmasid, kes on suutnud kildagaasi projektidega oodatud kasumit teenida. Nii mõnedki investorid on praeguseks tunnistanud, et kildagaasi tootmisel on palju kitsaskohti ning paari aasta tagune tööstuslik buum ei ole tehniliselt ega finantsiliselt nii atraktiivne, kui oli eeldatud.

Äsja ilmunud Oxfordi ülikooli energia­uuringute instituudi analüüsist võib leida endise kildagaasi tootmisfirma tegevdirektori tunnistuse, et ainus päev, mil firma positiivset käivet teenis, oli too päev, kui ta müüs firma välisinvestorile. Samuti selgub uuringust, et viimase kuue aasta jooksul on kildagaasi tootmisega tegelevate ettevõtete finantsseisund halvenenud ning suurel osal on kapitalikulu ligilähedane kogutulule.

USA gaasifirmad ei ole samuti näidanud suurt huvi LNG eksportimise vastu Euroopasse. Pigem on see mõte murettekitav, sest suures koguses LNG eksportimine Euroopasse tõstaks gaasi hinda Ühendriikide siseturul. Veel enam, 2013. aastal ületas Ühendriikide maagaasi import ekspordi peaaegu kahekordselt, mis tähendab, et USA gaasitootjad ei ole praegu võimelised rahuldama isegi riigisisest nõudlust.

USA-l puudub vajalik infrastruktuur ja veeldatud maagaasi terminalid. Sellise infrastruktuuri ehitamine võtab aega aastaid.

Maailmapanga andmetel oli veebruaris keskmine gaasihind Jaapanis (suurim LNG importija) 16,6 dollarit miljoni Briti soojusühiku kohta, Euroopas aga 11,3 dollarit miljoni Briti soojusühiku kohta. Seega on USA gaasitootjate sihtpunkt Aasia turg, kus on suurem nõudlus ja kõrgemad hinnad. On olnud juhtumeid, kus Ühendriikide valitsus saab keelata erafirmadel eksportida kaupu ja tootmisvahendeid teatud riikidesse, näiteks Iraani, kuid paluda eksportida gaasi vähesema tulu eest Euroopasse ei kõla realistlikult.

Kõigele lisaks puudub Ameerika Ühendriikidel vabakaubandusleping Euroopa riikidega, mis hõlbustaks veeldatud maagaasi kaubandust. Samuti tuleks USA LNG-l Euroopa gaasiturul konkureerida teiste maagaasi tootjatega, nagu Alžeeria, Norra, Venemaa, Suurbritannia ja teised. Lisaks tuleks silmas pidada, et kildagaasi tootmine on kapitali-intensiivne ning selle tehnoloogia puhul ammenduvad maagaasi varud tunduvalt kiiremini kui tavapärase gaasi tootmise puhul. Kildagaasi tootmisega, nimelt hüdraulilise purustamisega lisandub ka keskkonnakahjustus, näiteks põhjavee reostumine.

Gaasi eksportimine Ameerika Ühendriikidest Euroopasse on suur ja kallis projekt, mida ei otsustata üleöö. On vara tekitada inimestes unistusi, et odav gaas juba paari aasta pärast meie kodudesse jõuab. Võttes arvesse nii väliseid kui ka tööstusesiseseid faktoreid, on USA kildagaasi eksport Euroopasse veeldatud gaasi kujul siiski veel kauge tulevik.

Tagasi üles