Argo Ideon: võitlus hinnalohega

Argo Ideon Foto: Toomas Huik

Ega kauplus siis loll ole. Ta hakkab juba praegu [hindu] tõstma – 73-aastase Lõuna-Eesti naispensionäri ennustus eurorahareformi tagajärgedest Saar Polli äsjases uuringus. «Inimesed hakkavad kauplustes müüjaid sõimama» – väikeettevõtjast raamatupidaja ennustus sealtsamast.

Valus hinnatõus on kindlasti üks olulisemaid Eesti elanike hirme enne 1. jaanuari €-päeva, ning vaevalt küll, et turvatunnet saab tekitada üksnes valitsuse kinnitus, et varasema kogemuse põhjal on euro hindu upitav mõju olnud vaid 0,1–0,3 protsenti.

Tänases Postimehes räägib 2009. aastal eurorahale üle läinud Slovakkia toonane kõrge valitsusametnik ­Igor Barát, milliste abinõudega sealne võim enne ja pärast üleminekut hindade põhjendamatu tõstmise vastu võitles.

Kui Eestis näib põhiline abinõu olevat ettevalmistatav vabatahtlik «ausa hinnakujunduse» kokkulepe, siis Slovakkias oli sellisele lepingule lisaks kuri seadus, mis konkreetselt keelas tõsta kauba või teenuse hinda ning põhjendada seda eurole üleminekuga.

Barát nimetas soovi rahaühiku vahetamisest hinnakasu lõigata selgeks tarbijate petmiseks ning mainis, et seaduse järgi oleks võinud rängema juhtumi ilmnemisel süüdlased ka vangi saata (selliseid juhtumeid küll tegelikult ei esinenud).

Vanglaga ähvardamine ei pruugi muidugi olla universaalne abinõu, millega tublisid ettevõtjaid kõikjal taga ajada. Ent üldistades koorub Slovakkia kogemusest välja oluline sõnum – riik ei saa lihtsalt niisama istuda ja loota, et kõik firmad käituvad eurole üleminekul tarbija suhtes ausalt.

Riik peab võtma endale hinnatõusu ärahoidmisel aktiivse rolli. Sest enamik kaupmehi kindlasti käitubki ausalt, ent juhul kui kontroll ja järelevalve jäävad nõrgaks, on tegu soodsa pinnasega kuritarvitusteks ning võimaluse ärakasutajaid leidub. Lisaks veel kogemata või rumalusest tekkivad vead, mida Slovakkia näitel esines alla viiel protsendil kontrollitud juhtudest.

Slovakkial läks hinnatõusu piiramine tegelikult küllaltki hästi korda. Keskpanga hinnangul jäi neil euro mõju inflatsioonile 0,12–0,19 protsendi piiresse, rahandusministeeriumi hinnangul aga oli see 0,24 protsenti.

Aasta keskmine inflatsioonimäär oli eurole üleminekule järgnenud 2009. aastal Slovakkias 0,9 protsenti. Slovakkia elanike toetus eurorahale oli 2008. aasta novembris 58 protsenti, aga tõusis mullu oktoobriks 78 protsendini.

Slovakkia juhtumil tuli appi ka 2008. aasta sügisel USAst alanud ülemaailmne kriis, mis lihtsalt ei jätnud majanduses ruumi inflatsioonisurvele. Eesti puhul, loodetavasti, sellist nõudlust vähendavat ja hindu alandavat välissurvet 2011. aasta algul ootama ei pea – aga seda enam jääb teha riigi sees.