Mailis Reps: võitleme põhikooli ja gümnaasiumi lahutamise vastu

Mailis Reps Foto: Teet Malsroos / Õhtuleht

Mailis Reps põhjendas riigikogu ees keskfraktsiooni ootamatut vastuseisu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõule arusaamaga, et selle seadusega annab riigikogu haridusministrile mandaadi viia läbi reform just selliselt, nagu ta algusest peale on seda plaaninud, ehk põhikooli ja gümnaasiumi teineteisest lahutades.

Lugupeetud riigikogu liikmed! Lugupeetud riigikogu aseesimees! Hea haridus- ja teadusminister!

Täna oleme jõudnud siis põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kolmandale lugemisele.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse väga pika menetluse ajal on tehtud täpsustusi nii õpilaste kui õpetajate õigustesse-kohustustesse, on välja toodud oluliselt selgemalt kui tänane eelnõu erivajaduste küsimus, koolikohustuse küsimus, on täpsustatud ka, kuidas valitakse ja kuidas seatakse koolide ja koolipidaja omavahelisi suhteid.

Nii et sellise üldise vundamendina on kindlasti eelnõu parem, ta annab ka selgemaid juhiseid ja paremaid sätteid, kuidas määruseid peaks täidesaatval tasandil välja töötama.

Üsna mitmeid muudatusettepanekuid on tulnud väga paljudelt organisatsioonidelt, osad neist otse kultuurikomisjoni ja sadu muudatusettepanekuid on tulnud ka läbi erinevate fraktsioonide.

Sealjuures pean ka siinkohal ütlema, et sadakond muudatusettepanekut on kas täielikult või osaliselt arvestatud, mida on esitatud keskfraktsiooni poolt, seetõttu on eelesinejatel kindlasti õigus, et põhikooli- ja gümnaasiumiseadus on täna väga paljus kõikide väljatöötatud kompromiss, mis rahuldab osaliselt kindlasti meid kõiki.

Samas on selge, ma pean siinkohal rõhutama, et mitmeid põhimõttelisi küsimusi, mida keskfraktsioon ja Keskerakond on alati toetanud, ei ole täna põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sees.

Me kahjuks ei leia täna sellest eelnõust koolitoitu gümnaasiumile, me ei ole täpsustanud kohustust õppida edasi peale põhikooli, me ei ole täpsustanud koolieelset ettevalmistust, kahjuks ei viinud sisse pikapäevakoolide süsteemi.

Ei suutnud me ka sisse viia lähtetoetuse täpsustust, eriti arvestades, et näiteks kutsehariduses on täna ka Tallinna ja Tartu kutsekoolides puudu spetsialistidest õpetajaid.

Mis on selgelt täna menetluses kolmandale lugemisele tulnud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse probleemid?

Esimene ja kõige valusam probleem, mis väga selgelt välja tuleb, on see, et me loome koolipidajale ehk kohalikule omavalitsusele väga selgeid kohustusi, millega ei anta kaasa rahalisi vahendeid. Siinkohal tooksin välja mõned.

Kohalikule omavalitsusele me anname paragrahviga 13 kohustuse tagada kõikidele täiskasvanutele, kes ei ole tänaseni omandanud põhiharidust, põhihariduse saamise võimalus.

Paragrahviga 15 anname me riiklikus õppekavas väljatoodud õpiruumide ja uute õppevahendite tagamise kohustuse tasuta õpilastele.

Paragrahviga 37 me anname kohalikule omavalitsusele kohustuse tagada kõigile soovijatele eripedagoogi, psühholoogi, sotsiaalpedagoogi teenused.

Paragrahviga 38, tsiteerin: «Hoolekogu ettepanekul on kool koostöös pidajaga kohustatud korraldama pikapäevarühma moodustamise.»

Paragrahviga 43 anname kohalikule omavalitsusele kohustuse tagada tervishoiuteenuse osutamine koolis vastavalt uuele määrusele. Uue määrusega aga antakse kohalikule omavalitsusele selgeid kohustusi, mis nõuavad rahalist ressurssi.

Paragrahv 47 nõuab tavakoolides erivajadustega laste õppe tagamise kõigile lastele, kui lapsevanem selliselt soovib.

Need on vaid osad nendest näidetest, mis koolipidajale, kohalikule omavalitsusele loob uusi nõudeid. Nõudeid, millega me kõik menetluse käigus oleme olnud nõus, ainult millega me ei ole olnud nõus, on see, et kohalikule omavalitsusele kohustuse andmisega peab tagama ka rahalise katte.

Selles osas ütleb täna menetluse kolmandal lugemisel olev eelnõu, et rahalisi kohustusi riik sellega endale ei võta. Küll aga me anname kohustusi kohalikule omavalitsusele.

Teine ja väga selge probleem on see, et tegelikkuses on selle eelnõu menetluse päris algusest peale toonud haridus-ja teadusminister Tõnis Lukas siia selleks, et läbi viia haridusreform põhikoolide ja gümnaasiumide lahutamisega ja gümnaasiumivõrgu nn korrastamisega, millega sadakond gümnaasiumi, eriti maal, suletakse.

Kui seni võisime olla selgel seisukohal, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse menetluse käigus on kõik haridusreformiga seonduvad viited välja võetud, siis tänasest Postimehest me võime lugeda, et haridus- ja teadusministeerium tõlgendab seda veidi teisiti.

Haridus- ja teadusministeeriumi esindaja sõnul annab põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega riigikogu teadliku ja avaliku heakskiidu põhikoolide ja gümnaasiumide lahutamiseks ning viitega õppekavale kolme paralleeli olemasoluks 2013. aastaks.

Kolme õppesuuna nõuet on haridus- ja teadusministeeriumi ja koolide esindajad tõlgendanud väga erinevalt, kuid täna, viidates Postimehele, ei ole meil enam kahtlust, et tegelikult sellesama põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega võtab endale riigikogu sellise kohustuse, et annab mandaadi haridus- ja teadusministrile siiski läbi viia oma reform just selliselt, nagu ta algusest peale on seda plaaninud.

Seega, kahjuks, vaatamata kogu menetluse väga keerulisele käigule, peame me täna ütlema, et sellist mandaati me Tõnis Lukasele anda ei saa - läbi viia haridusreform, mille sisu ei ole täna üldsusele teada.

Just seetõttu me põhikooli- ja gümnaasiumiseadust sellisel kujul toetada ei saa.