Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) noorteorganisatsiooni esimees Sirle Rosenfeldt kirjutab Postimehe arvamusportaalis, et koolikohustusliku ea tõstmine ei saa olla meede noorte tööpuuduse vähendamiseks.
Sirle Rosenfeldt: riikliku toega laisaks
/nginx/o/2018/12/14/11655657t1h02d3.jpg)
26. märts 2014, 00:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõnda aega tagasi käisid Noored Sotsiaaldemokraadid välja oma seisukohad noorte tööpuuduse vähendamiseks. Mõistlike ja arusaadavate seisukohtade hulka sattus ka mõni veidi vähem mõistlik mõte ning mõni sootuks utoopiline idee.
Noorte tööpuudus on probleem, millega tuleb tegeleda nüüd ja praegu. Küll peaks 2015. aastast hakkama kehtima noortegarantii, mille sisu on siiani pehmelt öeldes salapärane, kuid see on vaid suitsuga võitlemine. Oluliselt suuremat tähelepanu peame pöörama ennetustegevusele, et vältida tulevikus Y- või kasvõi Z-põlvkondade puhul taolise probleemi tekkimist.
Ilusa mõttena kõlab karjääriõpetuse lisamine õppekavva ning veel ilusamana selle kohustuslikuks muutmine. Tegelikkuses ei vaja me aga uute ainete lisamist praegusesse niigi üsnagi tihedasse õppekavva. Vaja on rohkem sidusust ainete vahel, rohkem sidusust reaalse ümbritseva maailmaga. Me vajame rohkem praktilisust õppeainetessse, vähem tuupimist. Rohkem kaasamist ja isetegevust. Miks mitte analüüsida ühiskonnaõpetuse tunni raames Eestis tegutsevaid erakondi? Miks mitte õppida majandustunnis brutopalga ja tööjõukulude arvutamist?
Ja siit jõuame ideeni, mis minus isiklikult tekitas pisut õõvastust ja küsimuse kas olen sattunud lugema lugu utoopilisest Eestist. Koolikohustusliku ea tõstmine ei saa olla meede noorte tööpuuduse vähendamiseks. Kui põhjenduseks on toodud, et ehk õpitakse selgeks mõni eriala siis kahjuks pean ütlema, et kes varem end «läbi vedasid», teevad seda ka siis. Suhtumine ei muutu ühe kohustuse muutmisel. Ka praegu on meil noori, kes küll käivad kutsekoolis või ülikoolis, kuid peale õpingute lõpetamist ei siirdu siiski erialasele tööle ja seda just seetõttu, et antud eriala «pole nende teetass». Koolikohustusliku ea tõstmine ei lahendaks probleemi, kus meil on 20 kokka, kellest reaalselt 5 on vaid huvitatud erialast ja tööst endast ning on omandanud vastavad oskused, et teha tööd hästi.
Sellegipoolest nõustun, et probleemiga tuleb aktiivselt tegeleda, sest pahatihti on just noored töötud need, kes jäetakse tähelepanuta. Nõustun, et töötukassa peab rohkem tähelepanu pöörama noortega tegelevatele spetsialistidele, kuna noored on teistsugune sihtgrupp teistsuguste murede ja probleemidega. Ka vabatahtlikku tööd tuleks rohkem väärtustada. Tihtipeale ei pööra tööandjad suurt tähelepanu vabatahtlikule tööle ning sellega seoses saadud kogemustele ja teadmistele. Ka see on kogemus, töökogemus. Vabatahtliku töö peaks tööandja silmis omama suuremat ja olulisemat rolli ka seetõttu, et vabatahtliku tööga tegelev noor on tihtipeale kohusetundlikum, vastutustundlikum ja usaldusväärsem.
Küll saavad riik, omavalitsused, erinevad organisatsioonid ja ametkonnad ära teha palju, kuid siinkohal ei saa unustada noorte endi panust. Noortelt ootaks rohkem ettevõtlikkust, huvi ja enesekindlust. Noored, võtke rohkem riske, tegutsege!