Peep Peterson: Eesti tööturg ja majandus nõuavad kaasaegsemat kollektiivlepingu seadust

Peep Peterson Foto: Mihkel Maripuu

Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson kirjutab Postimehe arvamusportaalis, et Eesti tööturg ja majandus nõuavad kaasaegsemat kollektiivlepingu seadust.

Samal tunnil möödunud neljapäeval, mil president kutsus Eestimaa tööandja üles leidma uusi meetodeid tööjõu väärtustamiseks, kiitis lahkuv valitsus heaks seaduseelnõu, mis tüürib täisgaasil vastassuunas. Kuigi nii tulevane peaminister kui tulevane riigikogu esimees on jõudnud ametiühingutele kinnitada, et uus koalitsioon vaatab eelnõu koos partneritega uuesti läbi, on ametiühingud vägagi valvel ja mures.

Klassiühiskonna mudel ei sobi kaasaega

Ametiühingute sisulisim kriitika käib eelnõu vaimsuse pihta – eelnõu ei toeta uut majandust. Erinevalt moodsast Euroopast on töötajate ja ametiühingute vestlusteemad pandud sordiini alla ja neis on vähem seda kütust, millega toita Eesti uut arengut. Kui Saksamaal räägitakse ja lepitakse kokku meetmeid tervete sektorite tööhõive ja konkurentsivõime teemal, piirab Eesti eelnõu autorite nägemus kokkuleppeid klassikalistes raamides: palk, tööaeg, puhkus.

Välistatud on siduvad sektoritasandi kokkulepped isegi näiteks töötajate täiendkoolituse või tervise teemal, mis ometi katavad olulisemaid riskitegureid, miks tuhanded töötajad langevad tööturult välja aastaid enne ametlikku pensioniiga. Samal ajal kaebavad tööandjad oskustega töötajate vähesust.

Selline klassiühiskondlik piiratus kiirgab pinget meie tulevastesse töösuhetesse – töötajad on mõistetud vaid nõudja ja tööandjad kurja keelduja rolli. Aga tööturu partnerid on suutelised enamaks, nagu paljude teiste riikide ja ka mitme meie sektori tegijad on tõestanud.  

Töötaja õigused ootavad teda Soomes

Kuna eelnõu on järsult piiravam kui teised Euroopa sarnased seadused, on see sõnum Eesti töötajale – kaasaegseid õigusi otsige mujalt. Andke andeks, aga kaasaegses maailmas nii rallit ei sõideta. Ilma töötajateta kapital ei paljune.

Tuhandete inimeste lahkumine välismaale ja statistikaameti poolt tuvastatud erakordselt kiire töökohavaehetuste tempo Eestis sees kõnelevad niigi lojaalsuskriisist tööturul. Selle ületamiseks tuleb tööjõuturgu atratiivsemaks muuta, näiteks töötajate läbirääkimisvõimalusi kaasajastada, mitte vastupidi.

Peame murdma lojaalsuskriisi ja kinnitama, et tahame Eestist kujundada atraktiivse keskkonna igale arengust huvitatud töötajale. Kui Eestil pole piisaval hulgal arukaid ja lojaalseid töötegijaid, keda aktsepteeritakse majanduses ja ühiskonnas võrdväärse partnerina, ei ole ka investeeringutel siin midagi teha.

Vastuolud ka kirjutatud reeglitega

Eelnev puudutas kasutamata võimalust eesti tööturgu kaasajastada. Meil ei ole ülearu palju usku, et ka kohtumised uute koaltsioonipartneritega siin olulise läbimurde põhjustavad. Samas on eelnõus  meie hinnangul sees ka selged rahvusvahelise tööõiguse rikkumised. Nende kõrvaldamiseks toomegi Eestisse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ILO järelevalvemissiooni.

Mõned näited vastuoludest: valitsus ei saa keelata ametiühingul sõlmida oma liikmete nimel teenistuslepinguid (ametnikele mõeldud uus kollektiivlepingu vorm). Valitsus ei saa öelda, et palk pole ametnike jaoks läbirääkimisteema. Ei ole ka mõeldav, et suvalise valdkonna töötajate streigiõigust  saab poliitilise tellimuse ajel piirata suvalises mahus. Need on piinlikud «apsud».

Oleme kõigile vastuoludele juhtinud algusest peale nii sotsiaal-, justiits- kui rahandusministeeriumi tähelepanu ja ilmutanud konstruktiivsust võimalike lahenduste suhtes. Oleme andnud läbirääkimistel oma rahumeelse ja intensiivse, nii õigusliku kui praktilise panuse. Jätkame konstruktiivselt, aga jätkame valitsust tugevalt survestades.