/nginx/o/2018/08/14/11213618t1hf65d.jpg)
/nginx/o/2014/02/17/2829120t1h40e0.jpg)
Eesti Taastuvenergia Koja juhataja Rene Tammist kirjutab Rootsi näitel, et sõltuvise vähendamine vene gaasist ja naftast on poliitilise tahte küsimus.
Rene Tammist: õppetund Rootsist - kuidas saada hakkama vene gaasita
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimastel nädalatel on rahvusvaheline kogukond analüüsinud võimalike Venemaa vastaste majandussanktsioonide võimalikkust ja mõju. Mitmed analüütikud on viidanud Venemaa suurele sõltuvusele nafta- ja gaasituludest. Jõuline alternatiivide otsimine vene gaasile ja naftale on poliitilise tahte küsimus. Üks meie naaberriikidest – Rootsi –ajab sisuliselt läbi ilma maagaasita. Veelgi enam, Rootsil puudub riiki kattev maagaasitaristu ning vaid vähesed Lõuna-Rootsi asulad ja ettevõtted saavad tarbida Taanist imporditavat maagaasi.
Mida on meil tänases keerulises julgeolekusituatsioonis Rootsilt õppida? Seda, et taskukohase ja julgeolekut tagava energiaga varustatuse võib saavutada ka ilma maagaasita.
Ent tänane soodne olukord Rootsis ei ole olnud taeva kingitus. Rootsi pani põhimõttelistele ümberkorraldustele energeetikas aluse pärast naftakriisi ligikaudu 40 aastat tagasi. Ajendiks sai asjaolu, et Rootsi majandus sõltus suures ulatuses imporditavatest fossiilsetest kütustest ja oli seetõttu äärmiselt haavatav energiahindade kõikumisest maailmaturul.
Uus lähenemine toetus kolmele sambale: ulatuslik kaugküttevõrkude rajamine koos koostootmisjaamade rajamisega, ambitsioonikad energiasäästu standardid ja jõuline taastuvenergia arendamine. Täna moodustavad naftatooted 22% ja maagaas 3% Rootsi primaarenergiatarbimisest ning musta energia osakaal on Rootsis 28-liikmelises Rahvusvahelise Energiaagentuuri liikmeskonnas kõige väiksem. Samas on tänu rasketööstusele tegu ühe energiat enam per capita tarbiva riigiga.
2011. aastal vastu võetud kliima- ja energiaplaan näeb Rootsis ette 50% ulatuses taastuvenergia kasutamist aastaks 2020, maagaasi kasutamisest soojuse tootmises üldse loobuda ning aastaks 2030 loobuda musta energia kasutamisest transpordis.
Kuidas Rootsi ikkagi tagab taskukohase energiaga varustuse maagaasita?
Ligi 45% Rootsi elektrienergiast toodetakse hüdroenergiast, olulist, aga vähenevat osa, mängib tuumaenergia. Kiiresti kasvab elektrienergia tootmine tuule abil (11%) ning märkimisväärne osa toodetakse bioenergiast. 2003. aastal loodud roheliste sertifikaatide kaubandusskeem on olnud oluliseks mehhanismiks, mis on viimastel aastatel taastuvenergia osakaalu aidanud suurendada.
Suur enamus soojusenergiast toodetakse taastuvatest allikatest: põhiliselt bioenergiast. Viimased mohikaanlased, kes kasutavad näiteks kütteõli kodude kütmiseks, saavad kasutada maksusoodustusi, kui nad otsustavad oma soojuse toota taastuvatest allikatest. Bioenergia kasutamine on sisuliselt maksuvaba. Investeeringutoetused aitavad aga bioenergia kasutamist suurendada kaugküttes. Väheolulised pole ka kütteõlile ja maagaasile rakendatavad kõrged aktsiisimäärad.
Rootsi näide on ühtaegu inspireeriv ja suunda näitav. Läbimõeldud ambitsioonikas lähenemine energia vallas on teinud riigist energiasäästu ja taastuvenergia lahenduste pakkujana globaalse haardega gigandi. Kodumaine ja puhas energiatootmine on loonud uusi töökohti ning vähendanud sõltuvust energiakandjate impordist. Meil on võimalik Rootsilt õppida. Veelgi enam, meil on võimalik Rootsi ja teiste EL naabritega koostöös sõltuvust Venemaast vähendada ja Eesti energiajulgeolekut oluliselt parandada.