FOTO: Urmas Nemvalts

Alles hiljuti, eriti Euroopa võlakriisi haripunktis, oli valitsusliidu juhtpoliitikute jaoks laenu võtmine täielik tabuteema. Igasugusele laenuvõtmise teema püstitamisele tuli kiire vastus àla kas tahate meil siin Kreekat teha. Tänaseks on olukord muutunud. 2014. aasta eelarve seletuskirjas on öeldud, et sel aastal tuleb lisaks reservide kasutamisele pöörduda ka laenuturu poole ning juba mitu aastat on miinuses ka riigieelarve.

Inimeste loomuses on, et ebameeldivatest asjadest ei soovita otsesõnu rääkida ning nende asemel eelistatakse kasutada eufemisme. Metsakutsa kõlbab ju palju paremini kui hunt.

Seoses riigieelarve viimaste aastate arengutega on rahandusministeerium ja eriti moodustatav valitsusliit võtnud kasutusele eufemismid «valitsussektori struktuurne positsioon» ning «eelarve struktuurne ülejääk». Rahandusministeeriumi sõnul leitakse struktuurne eelarvepositsioon nii, et nominaalsest (loe tegelikust) positsioonist eemaldatakse lisaks majandustsükli mõjule ka ühekordsed ja ajutised tegurid, mis võivad eelarvepositsiooni «moonutada» (rahandusministeeriumi jutumärgid) ning struktuurne ülejääk näitab, et eelarves jätkusuutlikkuse probleeme ei ole ning võimalik puudujääk on põhjustatud ajutistest teguritest.

Struktuurse tasakaalu propageerimine tuletab mulle meelde eelmise sajandi lõpu tehnoloogiamulli ajal laialdaselt kasutusele võetud terminit, mida võib samuti finantseufemismiks nimetada – EBIDTA. Terminit, mis näitab ettevõtte kasumit enne intressikulusid, makse, põhivara väärtuse langust ja amortisatsiooni, hakkasid eriti laialdaselt kasutama mobiilioperaatorid, kes võtsid võrkude väljaehitamiseks ning sageduslitsentside saamiseks suuri laene.

Meie börsiettevõtetest eelistavad puhaskasumi asemel EBIDTAst rääkida Tallink, Ekspress Grupp ja teised suure laenukoormusega firmad.

Mõlema termini kasutamisel on oma loogika täiesti olemas. Intressikulude väljajätmine kasumiarvestusest näitab puhtalt äritegevuse kasumlikkust. Aga samas on ettevõttel ju laenud vaja samuti tagasi maksta. Tehnoloogiamulli lõhkemine päädis mobiilifirmade hiiglaslike varade mahakandmise ja hiigelkahjumitega.

Ajalugu on näidanud, et eufemismid eriti ei aita ning investoreid nendega ei peta, seda näitavad ka eelnimetatud ettevõtete aktsiate hinnaliikumised. Legendaarne investor Warren Buffett, kes on ostnud sadu ettevõtteid, on öelnud, et kui müügis oleva ettevõtte juht või omanik hakkab rääkima EBIDTAst, siis on tema jaoks jutt kohe ka lõppenud.

Riigieelarve seletuskirjast selgub, et eelarvedefitsiidi põhjusteks on heitmekvootide müügist saadud oodatust väiksemad tulud, Estonian Airile antud laen ning selleks aastaks planeeritav omakapitali suurendamine ning kogumispensioni kompenseerimismehhanismi mõjud.

Niipalju kui uuest koalitsioonilepingust teada on, kasvavad ilmselt ka püsikulud ning varsti ei saa ilmselt rääkida ka eelarve struktuursest tasakaalust.