Muusika, mis ühendab ida ja läänt
Juhtkiri: Arvo Pärdi haare
Arvo Pärt kirjutas eile õhtul järjekordse lehekülje Eesti kultuuriajaloost. Istanbulis tuli Borusani filharmooniaorkestri, Eesti filharmoonia kammerkoori ja ansambli Vox Clamantise esitusel ning Tõnu Kaljuste juhatusel maailma esiettekandele helilooja uudisteos «Adam’s Lament» («Aadama itk»). Muidugi ei saa seda võrrelda näiteks mullu esmakõlanud Mihhail Hodorkovskile pühendatud sümfooniaga nr 4 «Los Angeles». Kuid 20-minutiline teos pole ka väikevorm, milletaolisi ju Pärdi loomingus palju kohtab.
Olles Türgis juba ette tituleeritud Euroopa tänavuse kultuuripealinna Istanbuli ürituste sarja tipuks, on sündmus kahtlemata ulatusliku rahvusvahelise mõõtmega. Seda enam, et – nagu on vihjanud helilooja ise – läbi selle teose püüab ta suunata islami ja kristluse kultuuriruumi paremale teineteisemõistmisele.
Selles, et ainuüksi kontserdipaik, Istanbuli Hagia Irene õigeusukirik Pärti inspireeris, pole kahtlust. Mis veel võiks olla ida-lääne kultuuride ristteid arvestades kõnekam? Pealegi on Pärt neil teemadel varemgi muusikaliselt mõtisklenud, meenutagem või tema kümne aasta tagust keelpilliteost «Orient & Occident».
Teema on küll äärmiselt aja- ja isegi päevakajaline, kuid selle üle, kas ja millise retseptsiooni pälvib «Aadama itk» rahvusvahelises meedias, oleks praegu mõttetu spekuleerida. Küll aga oli eilsel kontserdil suur tähendus Türgile ja Eestile, mida rõhutas kahe riigipea viibimine publiku hulgas. Samuti anti sümboolne avalöök Euroopa kultuuripealinna üritustele Tallinnas ning tähistatakse helilooja juubeliaastat.
Võime olla uhked ja tänulikud, et Eestil on tänavu septembris 75. sünnipäeva tähistava Arvo Pärdi näol eestkõneleja. See ei tähenda, et helilooja peaks alati olema sõnakas (ehkki Pärt on mõnikord sedagi), tema eest kõneleb tema muusika. Eesti publik saab suuremat sorti läbilõiget meie maailmanime loomingust kuulda «Pärdi pidunädalatel» augustis-septembris Nargen festivalil, kui esitatakse muu hulgas ka «Aadama itku».
Aprillis toetas vabariigi valitsus kabinetinõupidamisel Pärdi perekonna kava luua Eestisse Arvo Pärdi keskus. See tähendab tulevast aastast riigi kindlat tuge keskuse arendamisele, millel saab olema palju tegevussuundi, südameks aga helilooja arhiiv. Selle loomine on juba alanud – suur osa materjalist on Saksamaalt Eestisse jõudnud. See on väga positiivne, kuid riigi toetus on vaid asja üks pool. Loodetavasti saavad tegijad innustust, et kaasata välishuvi ja -rahastus, mis teeksid keskuse tõeliselt rahvusvaheliseks ja annaksid asjale õige haarde. Pole kahtlust, et Arvo Pärdi elutöö seda väärib. /