Öeldakse, et koolijuht määrab kooli näo, mis nägu on Rakvere ametikooli direktor Hannes Mets, issugused on tema pedagoogilised arusaamad, missugune on tema iseloom, harjumused, tõekspidamised, sellest kirjutab Rakvere ametikooli täiendusõppe osakonna juhataja Ada Väät värskes Õpetajate Lehes.
Sinu koht on kutsekoolis! − seda lauset pidi Hannes, kes poisina üle kõige vaba aega, sporti ja bändi armastas, põhikoolis korduvalt kuulma. Aga läks ikkagi keskkooli ning õppis seejärel ülikoolis tööõpetust ja üldtehnilisi distsipliine. Suved veetis üliõpilasmalevas ja hiljem, juba õpetajana õpilasmalevas. Töötas korteri saamise nimel ehitusel töödejuhatajana, oli omavalitsusjuht. Kuni lõpuks jõudis ikkagi kutsekooli. Lapsepõlvekooli kokkutulekul läks Hannes oma relvituks tegeva naeratusega vana hea õpetaja juurde, vaatas talle silma ja ütles: «Te soovitasite mul kutsekooli minna ja seal ma nüüd olen − direktorina.»
Kade Soome peale
Rakvere ametikooli direktor Hannes Mets on veendunud, et kutsekool peab olema võimalikult elulähedane ning õpilane peab juba koolis õppimise ajal oma tooteid ja teenuseid müüma. Selles on tal lausa kinnisideed.
Ta on juba kümme aastat soovinud/nõudnud, et koolis tegutseksid õpilasfirmad. Kogu kutseharidus peaks tema arvates käima õpilasfirmade kaudu, kus täidetakse päris tellimusi. Eeskujuks on talle Soome, aga ka mõned Eesti kutsekoolid, kus näiteks hotelliteenindust õpitaksegi tegutsevas hotellis. Tulevased kokad peavad tegema süüa päris restoranile, mitte iseendale maitsmiseks, ütleb Hannes. Õnneks ongi asjad selles suunas liikunud. Rakvere ametikoolil on õpperestoran, kus käib palju inimesi ka väljastpoolt söömas. Kool müüb ka sauna- ja BBQ-ahjusid. Jõululaadal osteti puutöökoda tühjaks: müügiks läksid taburetid, lastetoolid, lauad, lillekastid ja kõik muu. Nõutud on ka kooli sepikojas tehtud sepised.
Teda teeb kadedaks Soome, kus tegeleb kutseharidussüsteemis õpilastega kaks õpetajat korraga: üks toetab nõrgemaid, teine tugevamaid. Oluline on pöörata praegusest rohkem tähelepanu õpilasele, vaadata teda lähemalt, aidata tal leida oma kohta koolis ja ka edaspidises elus, teadvustada, et iga õpilane on tähtis, et ta läheb meile korda, õpilane on kõik, mille nimel tegutseda. Ta saadaks kõik oma kutseõpetajad kuuks-kaheks stažeerima üle maailma, et nad näeksid, kuidas mujal on kutseõpe korraldatud, õpiksid sellest, näeksid selle taustal ka oma tugevaid külgi.
Ta peab tähtsaks õpilaste initsiatiivi ja toetab seda. Nii on meie kooli õpilasomavalitsusel võimalik oma tegemisi arutada ja käia koos endises õpetajate toas, mis on täiesti nende päralt. Ja ega nad kohe pärast tundide lõppu koju kipu.
Ta toonitab alati, et konflikti korral tuleb ära kuulata mõlemad pooled, et objektiivsemat pilti saada, kusjuures mõnigi kord on ta olnud õpilase poolt.
Hannes usub, et kutsehariduse osakaal peab Eestis kasvama. Pärast põhikooli peaks 60 protsenti õpilastest minema kutsekooli. Gümnaasiumiharidus olgu kõrgkooli ettevalmistuseks ja teadustööle pühendumiseks. Kõige rohkem töötuid on uuringute alusel just üldkeskharidusega noorte hulgas, toob ta põhjenduseks.
Tema arvates peaksid pooled õppijad tulema põhikoolist ja teine pool olgu täiskasvanud. Täiskasvanulikku suhtumist on kutsekooli õpilasperre vaja.
See läheb pesus välja!
Hannes usub, et naljaga saab mõnestki murest üle. Vahel toonitab ta, et tuli Rakvere ametikooli tööle otse seafarmist. Tegelikult oli ta projektijuht asutuses, mis ehitas Lääne-Virumaa kõige suuremat seafarmi. Kui sealsed kolleegid küsisid, mida ta sigadest üldse teab, vastas ta, et saab juba aru, kas siga tuleb tema poole või läheb eemale.
Kui koolis kellelgi viltu veab, ütleb ta, et see plekk läheb pesus välja, seda ka juhul, kui tegelikult on plekist lahtisaamiseks vaja kääre. Kui kooli autoga avarii tehti, lohutas ta, et vana asi, eilset ei saa muuta, saame homme teisiti teha.
Kui vaja, istub ta autorooli ja viib õpetajad nõupidamistele kohale. Pärale jõudes tutvustab kolleege, aga enda kohta ütleb, et on daamide autojuht.
Kui tal on koolitusel igav, hakkab ta esitama küsimusi, mis naljasooneta koolitaja segadusse ajavad.
Talle ei meeldi hilinemine, siis räägib ta pikalt, kuidas lennuk juba kolm minutit tagasi startis ja järgmisele lennule enam kohti ei ole.
Ta ei armasta asju üle rääkida. See ajab tal harja tulipunaseks – ta on kuke aastal sündinud. Siis on targem temaga mitte suhelda. Õnneks läheb tal see varsti üle. Vana asi, ütleb ta siis.
Teine käsi lehvitamise jaoks …
Hannesel pole autoga lihtne sõita, sest ta peab ühe käega roolima ja teisega vastutulijatele tervituseks lehvitama. Paljud peavad ennast Hannese heaks sõbraks. Sünnipäevadel kingitakse talle alati palju lilli. Facebookis on tal tuhatkond sõpra, nagu ka Rakvere ametikoolil. Sõpru on tal ülikoolipäevilt ja hilisematest töökohtadest, poliitilistest ringkondadest ja Lionsi Rakvere klubist, mille üks asutajaid ta on. LC Rakvere klubi kogub praegu annetusi Moldovale. Sõpru on Hannesel ka päikeselises Gruusias, kuhu ta on saatnud oma arvuti ja muid vidinaid, Vana Tallinna ja Eesti lipu.
Kui on mingi tähtpäev, läheb Hannes esimesena tantsima. Oma sõnul saab ta hakkama kõikide tantsudega peale tango, aga kui hädasti vaja, on ta nõus ka tangomuusika saatel peaga vehkima. Ta on olnud osaline õpilaste ja õpetajate näitemängudes. «Vigaste pruutide» etenduses anti talle auväärne peigmehe roll.
Ent kuidas näevad teda õpilased?
Teise kursuse kokaõpilane ütleb, et direktor meeldib talle. «Miks?» – «On viisakas.» – «Mida tähendab viisakas?» – «Soovib alati jõudu ja head isu ning naeratab.»
Esimese kursuse metallieriala noormees ütleb samuti, et direktor on viisakas – tal on alati pintsak seljas. Kolmanda kursuse maaturistide meelest on direktor lahe: ei loe kunagi kõnet paberilt maha, räägib nii, et kuulatakse. Humoorikas. Kui kooli peamaja renoveerimise ajal toimusid lõpuaktused Rakvere teatris ja lõpetajad olid prožektorite valguses laval, õnnitles ta neid peaosa puhul, kuid märkis, et see ei ole näitemäng, vaid elu.
Mille eest jagatakse medaleid?
Tänavu pärjati Hannest Lääne-Viru maakonna kuldse vapimärgiga. Oma silmapaistva töö ja tegevusega on ta aidanud kaasa Lääne-Viru maakonna hariduse arengule. Tema juhtimisel sai teoks Rakvere ametikooli praktikabaasi ehitus ja renoveeriti ajalooline peamaja. See oli väga suur ettevõtmine. Kõigepeal ehitati praktiliselt uus töökodade kompleks ja uued sööklaruumid, praktikad toimusid ettevõtetes ja rendipindadel ning kui peamaja remonti läks, toimusid tunnid osaliselt rendipindadel linna eri kohtades. Hannese tööpäev algas enamasti kooli hoovis ehitussoojakus, kus ta pidi mõnigi kord ütlema, et arvet ta enne ei maksa, kui ehitaja on oma lubaduse täitnud. Peamaja ajaloolise hoone kasutuselevõtmisest täitub 2015. aastal sada aastat ja selle renoveerimise eest pälvis Rakvere ametikool aasta teo tiitli. Kõige koolitussõbralikuma organisatsiooni tiitli pälvis ametikool 2010. aastal. Töötukassa parimaks koostööpartneriks nimetati kool 2013. aastal.
Rakvere ametikool on enda peale võtnud Viru vangla kinnipeetavate ja Tapa erikooli noorte õpetamise: elektritööd, pottsepa- ja müürsepatööd, puidutööd, toiduvalmistamine.
Miks Hannes on koolis, miks ta pole näiteks läinud venna juurde Soome, kus teadupärast saaks palju rohkem palka? Sellele küsimusele vastab ta: «Aga ma õppisin ju õpetajaks!»
