/nginx/o/2010/11/20/470054t1hf65d.jpg)
Oma mõtteid slängist avaldavad värskes Õpetajate Lehes Tartu Kivilinna gümnaasiumi 10. klassi õpilased Sander Kamenik ja Rainis Sikk ning 8. klassi õpilased Marke Mark, Arle-Martin Kuura ja Agnes Annilo.
Oma mõtteid slängist avaldavad värskes Õpetajate Lehes Tartu Kivilinna gümnaasiumi 10. klassi õpilased Sander Kamenik ja Rainis Sikk ning 8. klassi õpilased Marke Mark, Arle-Martin Kuura ja Agnes Annilo.
• Eakaaslastega räägin rohkem slängis, emaga kodus püüan ikka kirjakeeles rääkida, muidu ta ei saa aru. Üritasin ka emaga slängis rääkida, küsisin, «mis mähis on», aga ta ei saanud aru. Aga nüüd on juba niimoodi läinud, et isa ka kasutab neid sõnu ja mõned õpetajad ka.
• Minu vanemad juba mõistavad, aga kui lähen sugulaste juurde, kes elavad teisel pool Eestit, siis jäävad nad, suu ammuli, kuulama.
• Tulin Tartu kooli Põlvamaalt, seal külas niipalju ei kuulnud slängi. Olen mõningaid sõnu nüüd seal ka kasutanud.
• Netis rääkides kasutatakse hästi palju lühendeid. Ja inglise keelest on tulnud väga palju lühendeid. Need on ülemaailmsed lühendid, mis on kõigile arusaadavad.
• Arvutiteemadel rääkides on kasutusel palju slängisõnu. Arvutimängudest on tulnud sõnu. Rääkides arvestad sellega, kas teine saab aru. Poistel on rohkem arvutimängudest tulnud väljendeid.
• Tüdrukutel on teistsuguseid sõnu kui poistel. Vahel kasutame neid, et poisid ei saaks aru.
• Õigem oleks, et õpetajaga ei räägi slängis.
• Kirjakeeles peab olema släng rangelt keelatud. Ma ei arva, et oleks normaalne, kui kirjandis kirjutaksin slängisõnu.
• Suheldes räägi, kuidas tahad, aga kirjuta õigesti. Näita, et oled ikka haritud inimene.
—
Tallinna koolide õpilaste slängisõnu
Tartu Kivilinna gümnaasiumi õpilaste slängisõnu