Evelin Ilves on esimese Eesti presidendiprouana suutnud tõusta nii jõulise naise kuvandiks, et kaks Tallinna Ülikooli magistranti kirjutasid temast lausa magistritöö.
Kristi Leppik: mis meile meeldiks?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töödes ei ole midagi üllatuslikku – neis leitakse, et meediakuvand sõltub paljuski inimese välimusest. Küll oli ühe töö autori jaoks ootamatu, kui suur osa on maine kujunemisel välimusel.
Sportlik eluviis ja hea väljanägemine on ju positiivne. Sisimas meile tegelikult meeldib, et presidendiproua on alati särav ja paistab silma. Aga ikka me pole rahul, sest ükskõik millega Evelin Ilves tegeleb või mille kohta sõna võtab, saab ta ikka kriitika osaliseks. Millega me siis rahul oleks? Et ta oleks alati veatu ning ülesastumised oleksid filigraanselt läbimõeldud? Kuidas siis selleni jõuda?
Hoidku selle eest, kui presidendi isiklikule meedianõunikule lisaks palgataks ka presidendiprouale isiklik meedianõunik. Julgen väita, et ka see ei sobiks üldsusele, sest siis nimetataks seda kohe riigi raha raiskamiseks. Küsimus jääb – mis meile siis lõpuks meeldiks?