Reili Argus: släng on keele rikkus

Reili Argus. Foto: Toomas Huik

Släng on kahtlemata keele rikkus. Just slängis on kõige rohkem keelemängu ja vaba keelelist loovust, kirjutab Tallinna ülikooli eesti keele professor Reili Argus Õpetajate Lehes.

Vanemates kirjakeeltes on praegu ja on olnud ka varem rohkem slängikihistusi. Näiteks on inglise keeles tunduvalt rohkem eri ühiskonnakihtidele omast iseloomulikku keelekasutust, selle kohta leiab ju hulganisti näiteid vanemast inglise ilukirjandusest.

Ma ei julge öelda, et eesti keeles oleks praegu väga rikkalikult eri tüüpi eri inimrühmadele omast slängi. Õpilassläng on ühe sellise keelekihistusena siiski selgelt olemas. Vahel peetakse slängiks ka neid sõnu, mis seda ei ole, nagu näiteks reiv (tavaline üldkeel) või siis vandesõnad, mis kuuluvad argikeele mõiste alla.

Kui vaadata praegust õpilasslängi, siis on näha, et slängi tekkemehhanismid aja jooksul mingil määral siiski muutuvad. Samas on mõni slängi tekitamise viis ikka alles – see paistab olevat lühendamine. Kui kümmekond aastat tagasi jäeti lihtsalt pikema sõna lõpust mõni silp ära, siis praegu kasutatakse pigem konsonantlühendeid (ns) või siis laenatakse need valmis lühendid inglise keelest (lol). Kümmekond aastat tagasi õpilasslängis veel alles olnud kas-liitelised sõnad paistavad nüüdseks kadunud olema.

Rõõm on näha, et piltlikud väljendid ja tähenduse ülekanne on slängis ikka elus (nt ketti panema, püss tüdruk, õlipats, üle laskma, tõmba täpiks, tõmba kortsu või rotti panema). Minu arvates on see kõige huvitavam ja loovam slängisõnade loomise viis.

Kui vaadata uuemaid õpilaste slängisõnu, hämmastab pisut, et kasutatakse ka soome keelest laenatud sõnu, nt pela, kuigi võiks arvata, et praegu domineerib laenuandjana selgelt inglise keel.

Omaette rühm slängisõnu paistab olema pärit internetist. Nt «aiblääd sa nahka teed». Sellised väljendid peegeldavad väga selgelt praegusele ajale omaseid nähtuseid. On ju tänapäeva popkultuuris terve valdkond, mis põhineb veebis levivatel videotel. Need videod on enamasti vanemale põlvkonnale midagi täiesti uut, just seetõttu, et seal ei ole kangelased mitte filmitähed või muidu kuulsad inimesed, vaid et tegemist on väga tavaliste inimeste (vahel ka väga totrate inimeste) väga tavalisi (või siis vahel ka väga totraid) tegevusi kajastavate filmilõikudega. Mõne sellise video peategelase öeldud totrus võib uskumatult kiiresti ja laialt levida. Võib arvata, et sedalaadi slängiväljendeid tuleb lähiajal õpilaste keelekasutusse juurde.