/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2010/06/04/380448t1h6e78.jpg)
Estonian Airi enamusosaluse omandamine on õige samm
Juhtkiri: tupikjaamast õhku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eilne teade, et riik omandab 90 protsenti meie rahvuslikust lennukompaniist Estonian Air, tuleb lennunduse praeguses olukorras ja Tallinnast lähtuvate otselendude pideva vähenemise taustal lugeda heaks uudiseks.
Üldiselt ei peeta riiki ühele ettevõttele parimaks peremeheks. Estonian Airiga on lood sedapuhku veidi teised. Meie rahvusliku lennukompanii majandustulemused pole olnud kiita juba mitu aastat.
Estonian Airi praegune omanik, Skandinaavia päritolu lennufirma SAS on juba mõnda aega püüdnud leida võimalusi oma osalus müüa. Selline ooteseisund tähendab aga, et omanikel pole ka soovi Estonian Airi arendada.
Senikaua on lätlaste Air Baltic oma odavate pakkumistega turust suure osa haaranud. Ilmselt ostaksid nad Estonian Airi lausa endale, et nii Eesti lennundusturg lõplikult oma valdusesse haarata, kuid selleks pole lihtsalt raha.
Siiski on Air Balticu survel ja SASi huvipuuduse tõttu hakanud Tallinnast lähtuvate otseliinide hulk kahanema ning see ähvardab muuta Tallinna tupikjaamaks, kuhu saada ja kust lahkuda on aeganõudev ja kallis.
Midagi samasugust toimus vahepeal Vilniuses. Sealne lennufirma FlyLAL pankrotistus ning Vilnius hakkas muutuma ääremaaks, sest seal võimust võtnud Air Baltic kasutas seda ennekõike Riia lennujaamale reisijate ette vedamiseks. Nüüd paraneb olukord ka seal.
Tallinnaga ei tohiks seda juhtuda lasta. On ju meie majanduseksperdid ja poliitikud näinud majanduslangusest väljatuleku põhilise teena just välisinvestorite huvi suurendamist Eesti vastu.
Paraku, huvi võib ju olla, ent kui puhtfüüsiliselt kohalesaamine on ajamahukas ja kallis, siis leiab iga investor maailmas teisi paiku, mis on sama huvitavad, aga kuhu pääseda on palju lihtsam ja odavam. Planeeritav rongiühendus Varssaviga ei asenda tänapäeval tõhusat lennuliiklust – rong jääb siiski aeglaseks.
Ilma tõhusa lennuühenduseta jääks kiratsema ka turism, sest isegi kui mõni üksik investor võib ehk leida, et see maa ja lisakulud tasuvad end ära, siis tavaturisti jaoks oleks see liiga kauge ja kallis, pealegi – põnevaid paiku on maailmas teisigi. Sestap on positiivne, et sõnadele välisinvestorite meelitamisest ja turismi arendamisest järgnevad ka teod.
Lõpptulemus sõltub aga sellest, kuidas riik nüüd oma suurt enamusosalust Estonian Airis arengumootoriks pöörata suudab. Loodetavasti kuuleme peatselt tarmukatest visioonidest, sest ilma ei muutu midagi.