Johannes Kert: toetagem Ukrainat

Johannes Kert Foto: Postimees.ee

Moskvast lähtuv otsene ähvardus, valede ja propagandalaviin ei ole murdnud Ukraina ohvitseride ja sõdurite arusaamu sõjamehe aust, pole murdnud nende tahet, kirjutab Johannes Kert, kindralleitnant reservis. 9.märtsi hommikul kell 11 kogunevad Tallinnas Mere puiesteel Tarass Ševtsenko mälestumärgi juures lillede asetamiseks Eestis elavad ukrainlased ja nende eesti sõbrad. «Kutsun kõiki Ukraina ja laiemalt Euroopa vabadust ning julgeolekut väärtuseks pidavaid inimesi üles nimetatud üritusel osalema koos lippudega,» kirjutab kindral Kert.

Eesti elanike valdav enamus elab viimastel kuudel ja nädalatel kaasa sündmustele Ukrainas. Oleme näinud aastakümneid meie saatusekaaslasteks olnud Ukraina rahva muret oma tuleviku pärast. Oleme näinud korruptsiooni, reetmist, piinamisi ja tapmisi. Kuid kõige tähtsam - oleme näinud Ukraina rahva tahet, erakordset vaprust kuulide all, hingesuurust, vankumatust ja peaaegu uskumatut vaoshoitust.

Tunnustan kõrgelt Ukraina ohvitseride ja sõdurite kindlust täita kodumaale antud vannet ka praktiliselt ümberpiiratuse tingimustes. Reeturiks osutunud admiral Berezovski käitumine ei ole leidnud järgimist. Võib juhtuda, et mõnelgi eksperdil tuleb Ukraina armee suutlikkuse suhtes oma hinnangut oluliselt korrigeerida. Moskvast lähtuv otsene ähvardus, valede ja propagandalaviin ei ole murdnud nende arusaamu sõjamehe aust, pole murdnud nende tahet.

Raske on mõista, kuivõrd vähe on Euroopa riigid õppinud Moskva manipulatsioonidest nende endi ja naabritega, Georgia sündmustest ja Ukraina pidevast ning süstemaatilisest survestamisest. Saksamaa kantsler Merkel leiab, et president Putin on kaotanud reaalsusetaju. Meie kandis on küll alati tundunud, et see Putini seisund väljendabki tema tegelikku olemust, mida on seni õnnestunud vaid naiivsete lääne liidrite eest osavalt varjata.

Peab tunnistama et USA Venemaa ohjeldamispoliitika poliitika on palju mõjusam. Eurooplased peksid üles näitama suuremat solidaarsust ja üleolekut oma ühepäeva huvidest. NATO –s on igati tunnustust väärivalt käitunud Läti, Leedu ja eriti Poola kes on nõudnud konsultatsioone NATO aluslepingu artikkel neli alusel.

Kas Eesti madal profiil tuleneb ratifitseerimisjärgus piirileppest. Igal juhul on lääs jälle kord üllatatud ja veelkord saame jälgida hambutut ja venivat draamat olukorras, mis vajaks kiiret ja resoluutset reaktsiooni. Meil jääb üle vaid sellest kõigest õppida ja teha omad järeldused.

Eestis elab praegu kokku enam kui 22 000 ennast ukrainlasena identifitseerinud inimest. Seega moodustavad nad meil arvukuselt kolmanda vähemusrahvuse. Nende kogukonda esindavad Eestis organisatsioonid nimega «Eesti Ukrainlaste Kongress» koos seitsme allorganisatsiooniga ja MTÜ «Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis» üheteistkümne allorganisatsiooniga. Eestis tegutseb Ukraina koore ja rahvatantsugruppe. Tähelepanuväärselt kõrgetasemeline on koreograafiline ansambel «Kolor».  Eesti koolides tegutsevad mitmed klassid kus õpitakse ukraina keelt fakultatiivselt, samuti töötab seitse ukrainakeelset pühapäevakooli. Juba üheksakümnendate algusest tegutseb Tallinna vanalinnas ka Ukrainlaste kirik.

Eriti väärib tähelepanu fakt, et Ukraina riiklikul tasemel külalised: presidendid, välisministrid, va. küll president Janukovitš ja peaminister Azarov, on teinud avalduse kus leiavad ukrainlaste olukorra Eestis olevat normaalse või hea ja seega on järsult vastandunud Moskva propagandale.

9. märtsil tähistab Ukraina rahvas suure Ukraina poeedi ja kunstniku Tarass Ševtsenko 200. sünnipäeva. Eestlaste ja Ukrainlaste rahvuslik ärkamisaeg on ajaliselt ligikaudu kokkulangev. Tarass Ševtsenkot on võrreldud meie ärkamisaegse poeedi Lidia Koidulaga kes on omanud erilist rolli ja tähtsust oma rahva eneseteadvuse äratamisel.

Arvan et Eestimaa inimestel, nende juhtidel –avaliku elu tegelastel on avanemas suurepärane võimalus näidata üles oma meelsust Ukraina inimeste ja Ukraina sündmuste suhtes külastades sel perioodil toimuvaid Eesti ukrainlaste kogukonna organiseeritavaid üritusi nende suure poeedi Tarass Ševtsenko kahesajandaks sünniaastapäevaks. Suurepärase žesti on teinud Eesti Riiklik Sünfooniaorkester kes on reedel 7. märtsil toimuva Alexander Skrjabini Sümfoonia nr. 3 «Jumalik Poeem» (dirigent Aleksander Vedernikov, pianist Ukraina tagapõhjaga Konstantin Lifschitz) teinud Eesti ukrainlastele kättesaadavaks tegelikust kaks korda odavama sõbrahinnaga.

Tallinnas Mere puiesteel asub Tarass Ševtsenkole pühendatud mälestuskivi ja istutatud tammepuu. Sinna kogunevad 9.märtsi hommikul kell 11.00 lillede asetamiseks Eestis elavad ukrainlased ja nende eesti sõbrad. See on igati sobiv koht ja võimalus näidata meie Ukraina sõpradele Eesti inimeste solidaarsust. Kutsun kõiki Ukraina ja laiemalt Euroopa vabadust ning julgeolekut väärtuseks pidavaid inimesi üles nimetatud üritusel osalema koos lippudega.

Usalduse ja sõpruse ehitamine on pikk ja pingutav töö, vaenasi leiab kergesti aga iga loll.

Kindralleitnant reservis Johannes Kert töötab kaitseministeeriumi nõunikuna. Selles artiklis väljendab ta oma isiklikke seisukohti.