Taavi Veskimägi.

FOTO: Elering

Pealkiri on laenatud Eesti presidendi Lennart Meri kõnest «Kõik, mis on kasulik Eestile, on kasulik ka Soomele» Soome presidendi Martti Ahtisaari auks 1994. aastal. Nii selle kõne pealkiri kui seal sisalduv sõnum jagatud väärtustest ja hoiakutest ning Eesti-Soome sümbioosist on midagi sellist, mida oleme tajunud ühtse Soome-Eesti elektrituru kujundamisel.

Hiljuti Eleringi ja Fingridi poolt lõpetatud teise Soome-Eesti elektriühenduse, EstLink 2 projekt on parim näide, kui oluline on asjadest ühtemoodi arusaamine projekti õnnestumiseks. Hoida 320 miljoni euro suurune tehniliselt keerukas kahte riiki hõlmav investeering täpselt viis aastat tagasi paika pandud graafikus on saavutus omaette ning sai võimalikus just tänu vennalikule vaimule.

EstLink 2 projekti lõpetamise järel on riikidevaheline elektriline ühendusvõimsus 1000 MW ning võime rääkida ühtsest Eesti-Soome elektriturust. Tallinna või Helsingi tarbija varustatuse elektriga tagavad ühel moel nii Soomes Olkiluotos kui Eestis Narvas asuv elektrijaam. See käsitlus eeldab usaldust. Eleringi ja Fingridi koostöö on näidanud sellise usalduse olemasolu. Aga see ei ole tulnud iseenesest. Peamine eeldus on olnud hoiak, et kõik, mis on lubatud, on ka tehtud saadud.

President Meri rääkis viidatud kõnes Eesti ja Soome vastastikusest tõmbumisest. EstLinki kaablite tööle rakendamise järel võib tõdeda, et Helsingi ja Tallinna vahemaa on 80 kilomeetrilt taas mõne kilomeetri võrra vähenenud. EstLinki elektriühendused võiks olla väike osa sellest visioonist, mille realiseerimise järel ületab ühine infrastruktuur distantsi Eesti ja Soome vahel. Koostöös ehitame Soome ja Eesti kokku.

Meie, Eesti ja Soome elektrisüsteemihaldurite vastutus on tagada igal hetkel tarbijatele kvaliteetne elektriga varustatus. Eesti ja Soome ühendamine suurendab tarbija varustuskindlust. Tahame seda teha toimiva elektrituru kaudu. Seega peab toimiv turg tulema esimesena, seejärel saab ehitada ühendusi. EstLinki kaablite ehituse eelduseks oli täielik elektrituru avamine läbipaistvate turukorraldusreeglite alusel Eestis. Eelnevalt koostatud analüüsi alusel võiks EstLink 2 rajamine anda kokku ligi 50 miljonit eurot sotsiaalmajanduslikku kasu aastas.

Samas on uue ühenduse kahekuuline prooviperiood näidanud, et kaablite koormatus on isegi palju suurem, kui võis eeldada, ning seega potentsiaalne kasu veelgi ulatuslikum. On palju tunde, kus kaablid on maksimaalselt või sellelähedaselt koormatud, suurendades nii tarbija valikuvõimalusi valida elektriturul müüjat kui ka tootjate võimalusi elektrit müüa.

Tarbijate otsene kasu ühisest turust ja headest ühendustest on võimalus jätta ehitamata sellised elektrijaamad, mis ei ole väiksel elektriturul tasuvad, aga oleks vajalikud varustuskindluse pärast. Riikide majandusarengut toetava elektri varustuskindluse võti ei ole enam kohalikel primaarkütustel põhinedes omada sada protsenti elektritootmist «oma tagaõuel», vaid piisavad ühendused. Eesti ja Soome puhul ei ole Euroopa Liidu visioon – ühtne võrk, ühtne turg – tühipaljas sõnakõlks, vaid on saanud EstLinki kaablite valmimisega reaalsuseks.

Ja lõpetuseks on paslik meenutada president Kekkoneni tsitaati Tartu ülikooli aulas 1964. aastal, mis pärineb Tartu ülikooli üliõpilaselt A. Mõtuselt Soome Kirjanduse Seltsi 50. aastapäeva pidustustelt 1881. aastal, kus ta soovis, et meie rahvaste sõprussidemed «alati võimsalt kasvaksid ja kannaksid vilja üksmeelselt ning rahu keeltel Soomemaa kasuks ja Eesti rahva eduks – auks Euroopa rahvaste silmis». See on kokkuvõtlikult põhjus, miks me veel sajand hiljem investeerime sadu miljoneid eurosid ühtse Soome-Eesti elektrituru arendusse.