Variant 3: julgel sammul tulevikku

Kolmanda reformisuuna pooldajad leiavad, et EL riigid peaks tugevdama koostööd ja seadma rohkem ühiseid eesmärke. Foto: Reuters / Scanpix

Kolmas «Euroopa uues paktis» pakutud tee ELi reformimiseks lähtub sellest, et EL peaks tegema rohkem ja paremini: lõimuma senisest enam ja seadma endale kõrgemaid eesmärke.

Selle valiku toetajad väidavad, et edasine lõimimine, meetmed liidu demokraatliku legitiimsuse tugevdamiseks rahva silmis ning aus liikmesriikide ülene avalik arutelu ELi tuleviku üle on hädavajalikud nii kriisist väljumiseks kui ka valmistumisel tulevikuks.

See nõuab märkimisväärseid muudatusi ELi lepingutes. Tõenäoline tundub üha enam liikumine eri kiirusega, kuid vältida tuleb Euroopa kihistumise muutumist püsivaks.

Valikuga kaasnevad peamised võimalikud meetmed

Rahandusliku ja majandusliku koostöö tugevdamisel:

• Makromajandusliku koordineerimise tugevdamine ja liidu mitmeaastaseid prioriteete sätestavate majanduslike suuniste kehtestamine, mille valmistaks ette komisjon ning võtaks vastu Ülemkogu ja parlament
• ELi eelarve suurendamine ning lubamine liidul hankida vähemalt osaliselt ise tulusid, kuigi kulutuste prioriteedid ja laed tuleb eelnevalt jätkuvalt kokku leppida liikmesriikide vahel
• Niinimetatud eelarvetsaari ehk supervoliniku ametikoha loomine, kel oleks õigus vaidlustada ja vetostada liikmesriikide eelarveid, kui need ei vasta Euroopa reeglitele
• Piiratud pangandusliidu lõplik loomine ühtse järelevalvemehhanismi ja Euroopa ühtse lahendusmehhanismi baasil, mida finantsiliselt toetaks võimalus kasutada Euroopa stabiilsusmehhanismi ressursse
• Lühiajalise Euroopa riigivõlakirja turuletoomine, mille taga seisaksid kõik euroriigid (eurovõlakiri), ja/või eurotsooni riikide võla osaline ühiseks muutmine väga rangete reeglite alusel (väljaostufond)
• Finantsabifondi loomine riikide abistamiseks vastu seista riigisisestele majandusšokkidele, mis võivad õhustada kogu euroala stabiilsust
• ESMi ja fiskaalleppe kaasamine ELi lepingutesse

ELi institutsioonide ja liidu demokraatliku legitiimsuse tugevdamisel:

• Piiratud arvu (täiendavate) Euroopa Parlamendi saadikute valimine ühes valimisringkonnas liikmesriikide ülese kogu ELi hõlmava kandidaatide nimekirja alusel, mis ühtlasi aitaks välja sõeluda ka kandidaate ELi tippametitesse
• Selgema ja otsesema seose loomine Euroopa valimiste tulemuse ja komisjoni presidendi valimise vahel; volinike arvu vähendamine; presidendile suurema voli andmine volinike valimisel
• Euroopa Parlamendi liikmete voli laiendamine eriti valdkondades, kus ELil on juba praegu suurem võimutäius, ning parlamendis „eurokomisjoni” loomine eurotsooni riikide saadikutest, millel oleks spetsiaalne otsustusõigus
• Liikmesriikide parlamentide tihedam kaasamine ELi poliitika kujundamisse nii liikmesriikide kui ka Euroopa tasandil
• ELi lepingute muutmise protseduuri muutmine nii, et need võiksid jõustuda ka siis, kui mõned liikmesriigid pole neid ratifitseerinud
• Euroopa Konvendi kokkukutsumine ELi tuleviku arutamiseks, mis hõlmaks valitsuste ja komisjoni esindajaid ning liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi saadikuid
• ELi ühtsema esindatuse kehtestamine rahvusvahelistes finantsorganisatsioonides (näiteks IMF, Maailmapank ja G20)

Peamised plussid ja miinused

Sotsiaalmajanduslikus mõõtmes:

+ Selle valiku pooldajad väidavad, et re-aktiivsest kriisilahendusest ei piisa tegelemaks Euroopa ees seisvate sotsiaalmajanduslike probleemidega: majandusliku olukorra stabiliseerimiseks ja järgjärguliseks parandamiseks on vaja palju suurejoonelisemaid meetmeid, sealhulgas automaatseid stabilisaatoreid, mingit laadi ühist finantskohustust ja suhteliselt tugevat pangandusliitu, mis suudaksid stimuleerida majanduskasvu ning vähendada ohte ühiskondlikule rahule ja majanduslõhesid ELis.

- Vastuseisu on kolme laadi: ühed väidavad, et nii ei minda piisavalt kaugele nende abistamisel, kes kannatavad praegu kriisi tõttu, või ELi usaldusväärsuse taastamisel; teised kinnitavad, et see viib ELi vales suunas ja vähendab valitsuste soovi viia läbi hädasti vajalikke struktuurseid reforme; kolmandad hoiatavad, et katsed viia ELi lepingutesse sisse vajalikud muudatused toovad kaasa järjekordse reformide seiskumise ning lisaks ajendavad veel tõsisema kriisi kui see, mida Euroopa on juba tasahilju selja taha jätmas.

Poliitilis-institutsionaalses mõõtmes:

+ Poolehoidjad ütlevad, et see valik suurendab liidu legitiimsust rahva silmis ning huvi Euroopa valimiste ja poliitika kujundamise vastu, tõstes sel moel ELi toetust ja astudes vastu poliitilise esindatuse traditsiooniliste kontseptsioonide ees seisvatele probleemidele. ELi „personaliseerimine” ja „politiseerimine” tugevdaks Euroopa demokraatiat.

- Vastased kinnitavad, et ELi ajalugu näitab, et selline lähenemine tegelikult ei mõju (rohkem võimu Euroopa Parlamendile on käinud käsikäes Euroopa valimiste osalusprotsendi kahanemisega) ja võib anda lausa tagasilöögi, kui ELil puuduvad vahendid konkreetsete tulemuste saavutamiseks, mis süvendaks rahva pettumist – ning niisuguste vahendite ja võimu hankimine on praeguses õhustikus äärmiselt ebatõenäoline.

Ühiskondlikus mõõtmes:

+ Selle valiku pooldajad ütlevad, et avalik arutelu ELi tuleviku üle on hädavajalik vastu seisma pead tõstvatele rahvuslikele stereotüüpidele, šovinismile jms. Arutelu peab toimuma avalikult Euroopa Konvendi raames, millel on vajalik mandaat uue lepingu väljatöötamiseks. See tõstaks teadlikkust ELi (võimalikust) lisaväärtusest ja annaks inimestele selgema arusaama nii liidu strateegilistest sihtidest kui ka lõimimise piirangutest.

- Vastased seavad kahtluse alla, kas avalik arutelu aitaks ka tegelikult luua Euroopa lõimimise uue „narratiivi” ja ületada lõhesid. Nad hoiatavad, et see võib anda tagasilöögi, paljastades märkimisväärsed erinevused liikmesriikide positsioonides, mis õõnestab varasemaid lõimimissaavutusi ja tõkestab koostööd teistes valdkondades.

Välises-globaalses mõõtmes:

+ Selle valiku pooldajad väidavad, et valmidus reformida ELi institutsionaalset ülesehitust annab võimaluse märksa tõhusamalt kriisi lahendada ning ühtlasi edendab välis- ja julgeolekupoliitika alast koostööd ELi tasandil.

- Vastased väidavad, et Euroopa piirkondlik ja üleilmne roll nõrgeneb veelgi, kui EL takerdub taas ainiti enese asjadega tegelemisse, mis kaasneb vaevarikka ja aeganõudva reformikatsega.