/nginx/o/2009/11/04/261215t1ha5b2.jpg)
Mõni aeg tagasi mõtlesin täitsa tõsiselt, et olen maailmas unikaalne. Aastate jooksul olen nii spordivõistlustel konkurentide kui ka ülikoolis tudengite hulgas kohanud mitmeid Pulleritse, aga ükski neist pole kandnud eesnime Priit.
Priit Pullerits: kes on unikaalne?
:format(webp)/nginx/o/2021/04/15/13729185t1hac53.jpg)
3. juuni 2010, 09:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selles on omamoodi võlu, kui tead, et maailmas ei saa sind kellegagi sassi ajada. Eriti, kui mõelda John Smithidele ja Ivan Ivanovidele. Kuni ühel päeval tuli välja, et ma polegi sessinatses ilmas ainulaadne. Tallinna kesklinnas jäi ehitusplatsil silma hiidtahvel, mis teatas, et seal juhib töid Priit Pullerits.
Eesti Ekspress nägi selles kohemaid uudisväärtuslikku materjali. Nädalaleht kirjutas, et ilmselt on mu palk Postimehes sedavõrd väike, et pean ehitusel lisa teenima. (Tõe huvides olgu lisatud, et too nupp ilmus siiski Kranaadi rubriigis.)
Vähemasti on üheainsa nimekaimuga võimalik elus hakkama saada. Pole meid veel kordagi segamini aetud. Aga Postimehe Tartu toimetuses istub minu lähedal Jüri Saar. Üle tee Tartu Ülikoolis õpetab teine Jüri Saar.
Kolmas Jüri Saar on olnud Saare maavanem, neljas tegeleb reisijate veoga, viies jalgpallitreenerina, kuues ...
Rohkem ei söanda siin Jüri Saarte nimekirja pikendada. Äkki on mõni neist üks ja sama isik. Ja siis olen vist pahandanud neid kõiki.