Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/06/26/644218t1h1858.jpg)
Narkosurmade arv Eestis on vähenemas, millele aitas möödunud aastal kindlasti kaasa aine väiksem kättesaadavus tänavatel, kirjutavad siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitikaosakonna nõunik Katri Abel-Ollo ja strateegiaosakonna nõunik Riina Raudne siseministeeriumi aastaraamatus. Postimees avaldab artikli täies mahus.
Aastatel 1999–2012 on Eestis narkootikumide üledoosi tõttu surnud kokku 1118 inimest, kelle seas on võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega erakordselt palju 15–39aastaseid noorukeid ja mehi.
Narkootikumide tõttu surnud inimeste keskmine vanus on aastatega tõusnud. Kui 2002. aastal oli keskmine narkootikumi üledoosi surnud inimene 24aastane, siis 2012. aastal juba 31aastane. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi andmeil on 85 protsenti narkootikumide üledoosist tingitud surmadest seotud fentanüüli ja 3-metüülfentanüüli tarvitamisega ja võib eeldada, et tegemist on pikaajaliste uimastisõltlastega.
Süstivate narkomaanide vananemist näitab ka Tervise Arengu Instituudi äsjailmunud riskikäitumise uuring. Selle järgi oli 2012. aastal süstivate narkomaanide keskmine vanus 30 aastat ning keskmine süstimise staaž 11 aastat. Neist ainult ligi kaheksa protsenti olid süstinud vähem kui kolm aastat.
Loodi uimastitarvitamise vähendamise valge raamat
2012. aasta kevadel kutsus siseminister narkoepideemia tõsidust arvestades kokku valitsuse uimastiennetuskomisjoni, kuhu kuuluvad ka haridus-, justiits- ja sotsiaalminister. Komisjoni ülesanne on jälgida erinevate ametiasutuste tööd narkootikumide tarvitamisest tulenevate kahjude vähendamisega, alates pakkumise piiramisest kuni ravi ja ennetuseni välja. Möödunud aastal kirjutati uimastiennetuskomisjoni eestvedamisel valmis uimastitarvitamise vähendamise poliitika valge raamat, mis hakkab olema aluseks iga-aastaste tegevuste planeerimisele.
Uimastitarvitamise vähendamise poliitika valge raamatu koostamine on olnud protsess, mis on ühe laua taha toonud kõik narkovastases võitluses osa-levad partnerid. Kokku on lepitud ühtses visioonis ja ühiselt jälgitavates indikaatorites, mida mõjutab kõigi osapoolte töö. Komisjoni istungite vahelisel ajal tegutsevad ametnikud töögruppides ning sel aastal käisid korduvalt koos ravi- ja taasühiskonnastamise ning uimastite pakkumise vähendamise töögrupid.
Väiksemas grupis ametnike kohtumine aitab konkreetsemate valdkondade ekspertidel jooksvalt infot vahetada ning ühiste eesmärkide poole pürgida.
Kaks kõige pakilisemat eesmärki, mille nimel uimastiennetuskomisjon töötab ja mis on välja toodud ka Rahvastiku Tervise Arengukavas, on narkosurmade vähendamine ning noorte inimeste sõltuvusse sattumise ennetamine. Sel aastal on nende probleemide kallal erinevate ministeeriumite allasutustes tehtud tõsist tööd.
Vähem narkosurmasid kui mullu
2012. aastal suri narkootikumide üledoosi tagajärjel 170 inimest. 2013. aasta lõplik statistika ei ole veel teada, kuid hetkel on ametlikult registreeritud 109 narkosurma. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi esialgsete andmete järgi on praeguseks tuvastatud 117 narkosurma. Tõenäoliselt kujuneb 2013. aasta narkosurmade arv umbes sama suureks kui 2011. aastal, mil narkootikumide tõttu jättis elu 123 inimest.
Viimastel aastatel on suurema osa narkosurmadest põhjustanud sünteetiline opioid fentanüül või selle derivaadid. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi esmase info põhjal oli see ka 2013. aastal peamine narkosurma põhjustaja, millele järgnes metadoon segatuna teiste ainetega.
Narkootikume on raskem kätte saada
Narkosurmasid aitas möödunud aastal kindlasti vähendada aine väiksem kättesaadavus tänavatel. Siseministeeriumi üks olulisi prioriteete 2013. aastal oli fentanüüli tänavakaubitsejate tabamine ning aasta jooksul viidi läbi mitmeid ulatuslikke politseioperatsioone, kus tabati nii tänavadiilereid kui ka inimesi, keda kahtlustati suures koguses fentanüüli käitlemises.
Konfiskeeriti ka suurtes kogustes fentanüüli. Näiteks septembris konfiskeerisid Põhja prefektuuri narkokuritegude uurijad kahelt suuremalt narkootikumide vahendajalt pool kilo fentanüüli, millest oleks piisanud 18 000 doosiks. Ühe doosi hind on tänaval 10 eurot, nii et konfiskeeritud koguse väärtus oleks olnud 180 000 eurot. Samal nädalal saadi tänavadiileritelt kätte 600 fentanüüli doosi ja konfiskeeriti 20 000 euro väärtuses kriminaaltulu.
Ka juunis ja detsembris tabati mitmeid fentanüüliga kaubitsevaid tänavadiilereid ja detsembris viidi läbi edukas Eesti-Soome koostööoperatsioon, mille käigus avastati üks narkootikumidega tegelev peamiselt eestlastest koosnev kurjategijate võrgustik, mille kaudu toimetati Lääne-Euroopast suures koguses uimasteid Soome.
2013. aastal viidi läbi kuus narkosuunitlusega tänavaoperatsiooni ja narkokuriteos kahtlustavana peeti kinni 67 inimest. Lõplikku konfiskeeritud fentanüüli kogust ei ole veel kokku arvutatud, kuid seni tehtud ekspertiiside käigus on tabatud üle ühe kilogrammi fentanüüli ning 130 ekspertiisi on veel töös.
Fentanüüli doosid on lahjemad
Üks narkootikumidest tarvitamisest tingitud surmade arvu vähenemise põhjuseid võib olla ka fentanüüli doosis oleva puhta narkootilise aine koguse langus ehk selle nn. kangusastme vähenemine. Kui 2012. aastal oli keskmine puhta aine sisaldus fentanüüli grammis 6,6 protsenti, siis mullu 11 kuu jooksul oli see 5,3 protsenti1.
Tänaval kättesaadava fentanüüli kanguse vähenemise üks põhjuseid on ilmselt politsei tubli töö tänavadiilerite tabamisel. Kaubitsema jäänud diilerid on arvatavasti sunnitud nõudluse rahuldamiseks aine doose lahjendama, mis tähendab omakorda vähem üledoose ja surmajuhtumeid.
Tallinna kiirabi esialgsete andmete järgi on narkomaanidele suunatud väljakutsete arv võrreldes eelmise aastaga mõnevõrra vähenenud. 2013. aasta esimese üheksa kuu jooksul tehti narkomaanidele kokku 651 väljakutset, mis teeb kuu keskmiseks 72 väljakutset. 2012. aastal tehti Tallinna kiirabile kokku 1054 sarnast väljakutset ning kuu keskmine oli 88.
Käivitus naloksooniprogramm
Lisaks siseministeeriumi haldusala fentanüüli pakkumise vähendamise tegevustele lisandus 2013. aasta lõpus Sotsiaalministeeriumi haldusala üledooside ennetamise tegevuste hulka ka naloksooni programm. Naloksoon on opioidide anitidoot ja programmi eesmärk on opioidi üledoosi teinud inimeste elusid päästa naloksooni manustamise teel ning osutada esmaabi hädaabiteenistuse kohalejõudmiseni.
Naloksooni programmis saavad osaleda inimesed, kes on läbinud vastava koolituse. 2014. aasta alguse seisuga on koolitatud ja naloksooni doosid kätte antud kokku 112 opiaatide tarvitajale, nende lähedastele või nendega kokkupuutuvatele teenusepakkujatele. Reaalselt on naloksooni inimese elu päästmise eesmärgil kasutatud 15 korral. Loodetavasti käivitub programm kenasti ja tänu naloksoonile päästetakse tulevikus veelgi rohkem inimelusid.
Nii võibki prognoosida, et kui fentanüüli tänavakaubitsejaid tabatakse edaspidigi ning naloksooniprogramm laieneb, peaks narkootikumidega seotud üledoosid hüppeliselt vähenema ka järgmisel aastal.
Uimastitarvitamise ennetamine
Narkomaania kahjude vähendamiseks ühiskonnas tuleb lisaks narkootikumide müügi ohjamisele vähendada ka nõudlust. Kõige tõhusam viis selleks on narkosõltlaste ravi, mille osutamist koordineerivad sotsiaalministeerium ja justiitsministeerium kinnipidamisasutustes.
Paremuselt teine meede uimastisõltuvuste kahjude vähendamisel on uimastitarvitamise ja sõltuvuse tekke teadmistepõhine ennetamine, mille tulemuslik rakendamine võib oluliselt vähendada sõltuvusse sattuvate noorte arvu. Siseministeerium investeeris 2013. aastal märkimisväärselt ennetustegevusse, kuid ülevaate selle mõjude kohta saab teha 2014. aastal, mil selguvad selleteemaliste uuringute tulemused.
2013. aasta lõpus algas laiaulatuslik meediakampaania lapsevanematele, mille eesmärk on teavitada lapsevanemaid nende rollist uimastiennetuses. Kampaania sõnum oli, et ennetusega tuleb alustada mitu aastat enne lapse murdeiga ning me kutsusime lapsevanemaid üles õppima oskusi, kuidas teha ennetust targalt. Kampaania «Lapsevanem, ära maga maha õiget aega!» oli eetris peamiselt detsembris ja jaanuaris, aga kasutasime ka välimeediat, e-kooli, Facebooki ning lõime kodulehe Tarkvanem.ee. Kampaania kestab veel kolm aastat ning eesmärk on selle ajaga saavutada oluline muutus lapsevanemate hoiakutes.
Siseministeerium investeeris 2013. aastal üle 100 000 euro mitmesse ennetusprojekti, mis aitavad täita olulisi lünki terviklikus ennetussüsteemis. Näiteks toetas Siseministeerium uue tõenduspõhise koolikiusamise vastase programmi «KiVa» pilootprojekti ning on eestindamas spordiprogrammi «Kickz» Suurbritanniast, mille raames korraldatakse koostöös spordiliigade, kohalike omavalitsuste ja politseiga trenne piirkondades, kus lastele napib muid vaba aja tegevusi. Ka selle programmiga on plaanis 2014. aastal jätkata.
Kommentaar: miks on teismeliste lemmikjoogiks siider?
Rasmus Rask, Tarkvanem kampaania lapsevanem
Tunnistan, et veel mõni aeg tagasi oleks käesolev Siseministeeriumi ennetuskampaania «Lapsevanem, ära maga maha õiget aega!» mind külmaks jätnud. Pean ennast hoolivaks lapsevanemaks ning usun, et kui kasvatan last selliselt, nagu tegid seda minu vanemad, kasvavad neist iseseisvad, elus hästi hakkama saavad inimesed, nagu ma isegi. Miks on vaja kampaaniaga näppu viibutada, millal pean lapsega alkoholist ja suitsetamisest vestlema? Kas tõesti ei ole siseministeeriumil palavamaid teemasid, millele keskenduda?
Täna on mul hea meel, et mind selle kampaania korraldamisse kaasati. Olen lapsevanemana targemaks saanud, eelkõige kahe teaduslikult põhistatud teadmise võrra. Esiteks, alkoholi mõju alaealise arengule on suurem kui me arvame. Teiseks, praegused noored katsetavad alkoholi ja teiste meelmürkidega juba enne teismeiga, ehk 3-4 aastat varem kui minu põlvkond. Mõeldes oma pere 7- ja 4aastasele, on need kaks fakti justkui viitsütikuga pomm, mille kahjutuks tegemisega soovin alustada kohe.
Vaevalt on vanemaid, kes teadlikult aitaksid kaasa sellele, et nende lapsed alustaksid suitsetamist, joomist
või narkootikumide tarvitamist. Küll aga võivad vanemad meelemürkide tarvitamisele kaasa aidata teadmatusest ja arvates, et alkohol on alati olnud osa teismeeast, nagu endalgi ju oli! Paljud, veel hiljuti ka mina ise, leiavad, et mõõdukas koguses veini, õlle või siidri joomine teismelisena on okei.
Usun, et kui me lapsevanemana kohtleksime laste alkoholi tarbimist sama hullu asjana kui varastamist, teeksime me kõik, et meie lapsed enne täiskasvanuks saamist alkoholi isegi mitte ei prooviks. Siis võtaksime omale südameasjaks rääkida varakult lastega alkoholi kahjulikust mõjust ning teeksimenendega kokkuleppe, et enne täiskasvanuks saamist nad alkoholiga ei eksperimenteeri.
Kõlab utoopiliselt? Võibolla, kuid Eestist mitte kaugel, Islandil ja Rootsis on alaealiste alkoholi tarbimine kordades väiksem. Pikemas perspektiivis peaks lapsevanemate ja riigi huvi olema ka Eestis alkoholikultuuri loomine, kus alaealised alkoholi reeglina ei tarbi. Kindlasti ei juhtu see üleöö, aga loodetavasti saame siis, kui praeguse kampaania sihtrühm (6–10aastased) täiskasvanuks on sirgumas, lugeda statistikast, et vaid iga kolmas 18aastane on proovinud alkoholi. Alustame aga sellest, et teeme oma väikestega ühe asjaliku vestluse – nõuaandeid ja nippe leiab kampaania koduleheküljelt tarkvanem.ee!