Urmas Seaver: oodatult uhke spordipidu

Urmas Seaver
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Urmas Seaver.
Urmas Seaver. Foto: Peeter Langovits

Kui Venemaale ja Sotšile seitse aastat tagasi taliolümpia korraldamise õigus anti, võis üsna kindlalt prognoosida, et need saavad olema uhked mängud. Nii nagu Pekingi suveolümpia 2008. aastal Hiina riigi jaoks, olid ka Sotši mängud Venemaa ja Vladimir Putini jaoks näitamise koht. Putini soov teha Venemaast maailma superriik lausa karjus vajaduse järele korraldada suurejoonelisi spordimänge. Teada on ju ka see, et 2018. aastal korraldab Venemaa jalgpalli maailmameistrivõistlused. Küllap on järgmine siht suveolümpia.

Sotši mängude korraldamisel Venemaa raha ei lugenud. Sellest kujunesid kõigi aegade kalleimad olümpiamängud, mille kulud ületasid isegi Pekingi omi. Kogu Sotši mängude ajal polnud kuulda nurinat spordibaaside või elamistingimuste üle. Televaataja jaoks kulgesid mängud ladusalt. Lähistroopikas peetud taliolümpia jättis erakordse ja võimsa mulje. Kui Rahvusvahelise Olümpiakomitee president, sakslane Thomas Bach märkis lõputseremoonia kiidukõnes, et Venemaa tegi seitsme aastaga seda, mida mujal tehakse paarikümnega, võinuks Putin küll rahulolust lõhkeda. Eesmärk sai täidetud. Venemaa oli ka olümpiamängude edukaim riik, saades enim kuldseid ja muud karva medaleid.

Üks tõrvatilk kahtlemata oli. Venelaste lemmik hoki, kus soomlaste käe läbi langeti juba veerandfinaalis. Tõe huvides tuleb öelda, et võitjaks tulnud Kanada oligi võimsaima rivistusega meeskond, kuid eelkõige sportmängudes ei võida alati see, kellel on paberil tugevaimad eeldused. Venelastel oli siiski tugev meeskond, koduväljakueelis ja motivatsiooni kruviv teadmine, et hoki on Venemaal ülitähtis ja väga armastatud ala. Nimetagem läbikukkumist hokis karmavõlaks nende ees, kes olümpia nimel oma kodu kaotasid ja selle kompensatsiooniks peaaegu midagi ei saanud. Venemaa ju muutis spordibaaside hõlpsamaks rajamiseks seadust, et jalgu jäävatelt inimestelt kodud kiiresti kätte saada. Või karmavõlaks mängude ajal Sotši tänavatele tulnud rahumeelsete meeleavaldajate ees, kes korravalvuritelt halastamatult peksa said.

Tugitoolisportlase jaoks oli tegemist kahtlemata õnnestunud spordipeoga, mis pakkus kõike – suurte sportlaste õnnestumisi ja ebaõnnestumisi, kangelastegusid, ootamatuid tulemusi ja mõistusevastaseid ebaõnnestumisi. Ehk spordiga seotud rõõmu ja traagikat täiel määral. Mõned napid näited: Norra laskesuusalegendist Ole-Einar Björndalenist sai kõigi aegade edukaim taliolümpialane, tema kaasmaalanna Marit Björgen lisas oma pöörasesse karjääri veelgi sära, rootslanna Charlotte Kalla kangelaslik kullasõit suurest kaotusseisust teatesõidu viimasel etapil, Norra naissuusatajate uskumatu põrumine teatesõidus. Väga palju jäi nimetamata, aga eks igaüks teab oma suurimaid emotsioone ise.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles