Henrik Roonemaa

FOTO: Erakogu

Üleeile hilisõhtul sai teatavaks, et Facebook ostab suhtlusprogrammi Whats­App 19 miljardi dollari eest. Tegemist on kõigi aegade suurima summaga, mis idufirma eest makstud. Google ostis 2006. aastal Youtube’i 1,65 miljardi eest. Facebook ise ostis Instagrami miljardi eest ning Microsoft maksis Skype’i eest 8,5 miljardit.

Kõik need tehingud on pannud finants­inimesi käsi taeva poole tõstma ja tervet mõistust appi paluma, aga trend on ilmne: iga järgmise suure ostuga kasvab ka summa. Ja ometigi on täiesti võimalik, et Facebook tegi WhatsAppi ostes suurepärase tehingu ja 19 miljardit dollarit WhatsApp­i eest oli täiesti mõistlik hulk raha.

Juba 1990ndatel, kui internet massidesse jõudis, hakkasid visionäärid ennustama, et nüüd muutub kõik. Kui kõik on võrgus, on maailm üks globaalne turg ja müüa võib mida iganes, kellele iganes, kus iganes. See aeg on nüüd käes ja meil tuleb oma ettekujutuses sellest, kui palju raha on palju, teha tõsiseid korrektiive.

Vähem kui 50 töötajaga WhatsAppil on ligi 500 miljonit kasutajat ja nende arv kasvab tempoga miljon päevas. Iga päev saadetakse nende kaudu paarkümmend miljardit sõnumit, mida on vist juba rohkem, kui kogu maailmas SMS-sõnumeid päevas saadetakse. Nad on väga paljudes maailma riikides vestlusplatvorm number üks, kusjuures eriti kiiresti kasvab nende populaarsus arenevas maailmas. Lühidalt öeldes, terve maailm kasutab praegu WhatsAppi.

Selliste suurte tehingute puhul ei kujune ostuhind emotsionaalselt, seda ei võeta lihtsalt laest. Üldiselt näeb see välja nii, et üks pool esitab oma pakkumise ning arvutuskäigu, millest lähtudes nad just sellise hinnani jõudsid, ning teine pool peab sellele samamoodi ratsionaalselt vastama.

Näiteks võib sellise arvutuskäigu aluseks olla käive või kasum või kui neid eriti ei ole (nagu idufirmade puhul võib täitsa juhtuda), siis üks hea alguspunkt on kasutajate arv. WhatsAppi tehingu puhul kujunes hinnaks 40 dollarit kasutaja kohta. Sama palju maksis Microsoft 1998. aastal Hotmaili eest ja seda võib tagasi vaadates pidada päris heaks tehinguks. WhatsAppil on umbes 500 miljonit kasutajat, mitte kümme miljonit, nagu Hotmailil tollal oli. Internet on kasvanud suureks ja seal toimetavad firmad samuti.

Kui veel arvestada, et Facebook maksis sellest 19 miljardist ainult neli miljardit dollarit rahas ning ülejäänud omaenda aktsiates ja optsioonides, läheb ju pilt Facebooki jaoks veel paremaks. Ja veel üks asi: Facebooki turuväärtus on praegu umbes 169 miljardit dollarit, seega on WhatsAppi hind sellest pisut rohkem kui kümnendik. Nagu üks analüütik märkis: me peaksime küsima, kas 500 miljoni kasutajaga ja kiiresti kasvav ülemaailmne kommunikatsiooniplatvorm on väärt kümnendiku Facebookist või mitte? Pigem tundub, et on küll.

Kõige selle kõrval on muidugi omaette küsimus, kui kindlalt need 500 miljonit kasutajat WhatsAppi küljes on ja kas homme ei tule välja mõnd uut teenust, kuhu enamik neist üle jookseb, aga see on paljuski ka juba Facebooki kätes.

Üks huvitav detail veel. On kuidagi sümboolne, et selline hiigeltehing toimus just praegu, mil Ukrainas kõlavad plahvatused ja me elame selle rahva saatusele kaasa. Üks WhatsAppi looja Jan Koum on nimelt ukrainlane, tema perekond emigreerus sealt 1990ndate alguses USAsse. Täpselt neil päevil, mil lääne valitsused arutavad, kuidas ukrainlasi aidata, sai Koumist tänu lääne ärimeestele üks rikkamaid sellest riigist pärit inimesi üldse.