Eero Merilind. FOTO: Teet Malsroos / Õhtuleht

Tänasel Eesti Haigekassa nõukogu koosolekul arutatakse erahaiglate rahastamist. Otsus võib korra pealt lõpetada mõne inimese elutöö, kirjutab perearst Eero Merilind Postimehe arvamusportaalis.

Transpordis, hariduses ja tervishoius on praegu huvitavad ajad. Eesti Vabariigi algusaegadel au sees olnud vaba ettevõtluse tugisambad: eraomand, hinnasüsteem, konkurents ja ettevõtlikkus on asendumas käsumajandusega ning ettevõtja soov teenida kasumit on demoniseeritud ning üdini halb. Tasuta transport, tasuta haridus ning tasuta tervishoid on poliitilistelt loosungitelt murdmas igapäeva ellu ja muudavad elu- ja ettevõtluskeskkonda.

Täna toimub Eesti Haigekassa nõukogu koosolek, kus arutatakse erahaiglate rahastamist ning see otsus võib korra pealt lõpetada mõne inimese elutöö. Ettevõtlikke arste, kes on läbi raskuste rajanud töötavad kliinikud ja haiglad - dr Andrei Sõritsa erakliinik, kus sündis Eesti esimene «katseklaasilaps», dr Ivo Saarma – Eesti suurim erahaigla, dr Tiit Meren ja Andrus Loog – Taastava Kirurgia Kliinik, kus Eestis esmakordselt kasutati mesenhümaalseid tüvirakke rakuteraapias, dr Andres Lindmäe – Pärnus töötav Villa Medica ja veel mitmeid häid kolleege - ähvardab oht saada Eesti tervishoiusüsteemist välja visatuks ning neil tuleb valida kahe halva vahel – kas lühike või pikk ja piinarikas lõpp.

Lühikese lõpu korral neile haigekassa lepingut ei anta ning pika ja piinarikka lõpu korral saavad erategijad oluliselt vähem raha, kui nn. kuuma grupi haiglavõrgu arengukava haiglad ja hääbuvad aja jooksul.

Tänasel haigekassa nõukogul on Eesti tervishoiusüsteemile märgiline tähendus – just sellel päeval langetatakse otsus, kas teenuse osutajad on kõik võrdsed või on olemas võrdsematest võrdsemad ning kas ettevõtlikkus on Eesti riigis aktsepteeritud või taunitav.

Alates 25.10.2013 võivad Eesti ravikindlustatud patsiendid pöörduda piiriülese tervishoiuteenuse direktiivi raames tervishoiuteenuse saamiseks mistahes EL liikmesriigi tervishoiuteenuse osutaja poole ning haigekassa hüvitab need kulud. Nüüd peale «musta reedet» võib Eestis tekkida absurdne olukord, kus patsient võib pöörduda Eestis 19 arengukavasse kantud haiglasse ja kõikide välisriigi tervishoiuteenuse osutajate poole ja haigekassa kompenseerib need kulud tervishoiu teenuse osutajale, aga kui inimene pöördub Eestis haigekassa lepinguta raviasutusse, siis tema visiiti haigekassa erahaiglale kinni ei maksa.

Olukorras, kus kehtivas koalitsoonilepingus on kirjas sellised punktid nagu, turutõkete kõrvaldamine ja ausa konkurentsi tagamine, võitlus kartellide ja monopolidega, kes takistavad konkurentide turulepääsu, väärtustame ettevõtjat kui uue rikkuse loojat, seame eesmärgiks muuta Eesti regionaalseks meditsiinikeskuseks, igaüks peab saama valida talle sobivaima tervishoiuteenuse, peame õigeks ravi pakkuvate teenuseosutajate paljusust ja raha liikumist koos patsiendiga - ei saa ma enam aru, mis toimub.

Tänases situatsioonis võib väita, et ravi rahastamise lepingu sõlmimisel ei ole konkurentsi kahjustava kokkuleppe osapoolteks mitte ettevõtjad, vaid konkurentsi kahjustava otsustuse teeb riik ise - haigekassa näol. Läbi sellise piirangu võidavad eelistatud; kaotavad aga eelkõige patsiendid.

Arstkonna seas tekitab haigekassa tegevus palju küsimusi. Minu hea kolleeg ja ravikindlustusseaduse üks loojatest dr Andres Ellamaa ütleb, et algselt ravikindlustatute huvide eest seisjaks loodud haigekassa on poliitilise populismi käigus muutunud solidaarsust propageerivaks asutuseks ja see tekitabki kõik probleemid ning vastuolud.

Kui haigekassale tuua tagasi tema kindlustusandja roll, siis haigekassa nõukogu ei saa määrata teenuste hindasid , vaid tema kohustus on määratleda milliseid riske ja millises ulatuses haigekassa kindlustatule korvab. Nii kaovad ära lepingud teenuse osutajatega, vaid inimene pöördudes tervishoiuteenuse osutaja poole tasub oma arve ja haigekassa tasub inimesele viitajaga ning piirhinna ulatuses selle tagasi. Arvestades tänapäevast infosüsteemide arengut, usun, et haigekassa suudab hommikuse visiidi inimesele juba õhtuks tema arvelduskontole tasuda.

Sellises olukorras oleks kõik tervishoiuteenuse osutajad võrdsed ning patsientide nõudlikkus osutatud teenuse ja arsti suhtes kasvaks ning patsientide õiguste eest seisjad ning terviseedendajad saaksid oma energiat suunata kindlustusriskide ja hüvitamise suurusesse suunata.
Tervishoiu solidaarse poole pooldajad väidavad, et tervishoiusüsteemi eesmärk on kindlustada kõikidele abivajatele kvaliteetse tervishoiuteenuse kättesaadavus, kuid unustavad ära, et kättesaadavus ja kvaliteet ei pruugi käia käsikäes. Samuti kipuvad solidaarse tervishoiu rahastamise pooldajad ära unustama, et maksumaksjaid on tänaseks juba vähem kui ülalpeetavaid ning selleks, et süsteem kipakile ei vajuks, tuleb kiiremas korras leida lisaraha ravikindlustuseelarvesse.

Kolmapäeval ( 19.02.2014) avaldatud Saar Polli küsitluses «Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2013» on tervishoiu korraldusega rahulolematute arv tõusnud, pikkade ravijärjekordade, kõrgete hindade ja kättesaadavuse probleemid süvenenud ning arstide arvu vähenemisest allesjäänud arstide koormus on suurenenud. Erategijate tõrjumisega need protsessid süvenevad ning patsiendid sellest kindlasti ei võida.

«Musta reede» otsused mõjutavad ettevõtlike arstide elu tööd ning annavad signaali, kas arsti elukutse valija võib olla ka ettevõtlik või mitte. Kuigi paljudele ei sobi ettevõtjaks olemine, siis seda enam tuleks toetada ja julgustada neid, kes on ise investeerinud, juurutanud uusi tehnoloogiaid ja rajanud korralikult töötavaid süsteeme. Loodan, et «must reede» ei kujune «mustaks», vaid hoopis «progressiivseks reedeks».


Autor on sihtasutuse Eesti Tervise Fond juhataja