Triin Tammert: lihtne maksunõks kulusid muutmata

Triin Tammert Foto: Andres Teiss

Eestis on ettevõtlusega alustamine ikka võluvalt lihtne, mõtlesin ma, olles asutanud oma esimese OÜ ühel laupäevaõhtul, kui enne peoleminekut aega natuke üle jäi. Toiming võttis umbes pool tundi (koos kõigi väikeses kirjas tekstide põhjaliku läbilugemisega).

Eesti ettevõtluskeskkonna atraktiivsust kinnitab ka naaberriikide osalusega ettevõtete arvu pidev kasv ning fakt, et Eesti on üks inimese kohta kõige rohkem otseseid välisinvesteeringuid saanud riike Põhja- ja Kesk-Euroopas. Üks Eesti suurimaid eeliseid on sealjuures lihtne ja efektiivne ettevõtluskeskkond.

Eesti ettevõtluskeskkond võiks aga ühe lihtsa liigutusega muutuda veel läbipaistvamaks ja atraktiivsemaks nii töötajate kui ka tööandjate (ka välisinvestorite) jaoks. Selleks piisab vaid väikesest maksusüsteemi muudatusest.

Kui praegu tajub töötaja oma palgana summat netopalk pluss 21-protsendiline tulumaks, siis tööandja lisab sellele tegelikult töötaja kindlustamiseks veel 33 protsenti sotsiaalmaksu (jätan praegu arvutuse lihtsustamiseks kõrvale kogumispensioni, töötuskindlustusmaksed ja maksuvaba miinimumi).

Kui aga sisuliselt mitte midagi muutes hakata brutopalgana arvestama praegust brutopalka pluss sotsiaalmaks, oleks Eesti tulumaksumäär hoobilt 16 protsenti ja sotsiaalmaks 25 protsenti, sealjuures absoluutsummadena jääksid tulud ja kulud ikka samaks.

Selles mõttes poleks tegemist ka millegi enneolematuga, sest samasugusel põhimõttel on korraldanud oma maksusüsteemi Euroopas näiteks Taani – kogu tööandja kulu on «töötaja oma» ja sealt lähevad maha sotsiaalmaks ja tulumaks.

Sisuliselt on tegemist lihtsa turundusnõksuga – näidata sama olukorda soodsama nurga alt. Aga millise turundusnõksuga! 33 protsendi asemel päevapealt 25 protsendi suurune sotsiaalmaks ja 21-protsendilise tulumaksu asemel 16 protsendi suurune tulumaks. Ning seda kõike riigi tulu vähendamata – kõlab ju hästi? Eriti eestlaste edetabelitelembust arvestades.

Lisaks investoritele võib sellega võita ilmselt ka hulga mitte nii nutikate valijate hääli ja populaarsust «maksude järsu alandamise» eest… ja ka mõne erakonna valimislubadus oleks kohe kuhjaga täidetud.

Rahandusminister Jürgen Ligi, kas 2015. aasta algusest on siis nii?