Juhtkiri: rahvas, kes hindab vabadust rohkem kui raha

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsusvastased meeleavaldajad loobivad käepäraste esemetega sisevägede sõdureid Ukraina ülemraada hoone juures.
Valitsusvastased meeleavaldajad loobivad käepäraste esemetega sisevägede sõdureid Ukraina ülemraada hoone juures. Foto: SCANPIX

Kui mõni rahvas hindab midagi oma vabadusest kõrgemalt, siis ta kaotab oma vabaduse; ja iroonia peitub selles, et kui see on kas mugavus või raha, mida ta kõrgemalt hindab, siis kaotab ta ka selle.

William Somerset Maugham

See, mida kardeti Ukrainas juhtuma hakkavat, on alguse saanud. Ei tihka siinkohal öelda verehinna iseloomustamiseks ühtegi arvu, sest sündmused arenevad tormiliselt ja kuidas saakski õhtune eemaltvaataja ennustada, millised on Kiievi tänavad, kui neile langevad esimesed hommikused päikesekiired.

Ukraina inimesed on juba kuid näidanud Maidanil, et ei hinda Putini poolt Janukovõtšile laenuks lubatud raha vabadusest kõrgemalt. Protestilaagrite olustik ütleb ilmekalt, et nad ei eelista vabadusele mugavust. Siin paljastubki Janukovõtši leeri ja teda idanaabri poolt toetava Kremli KGB kooliga meeste suurim valearvestus. Nad ei ole osanud oodata ukrainlaste nii kindlameelset toetust vabadusele.

Iroonilisel kombel saab Ukraina presidendi Viktor Janukovõtši tegevuse kohta väga ilmekalt kasutada sama kujundit. Ta oli vaba otsustama kuni eelmise sügiseni, mil ta valis tööd nõudva – st ebamugava – Euroopa poole suundumise asemel kiirlaenu Putinilt. Ukraina valitsuse kohta esitatigi ju veel eelmisel aastal kirjeldusi, et tegu olevat olnud osava laveerimisega Venemaa ja Euroopa Liidu vahel, püüdes saada mõlemalt parimat.

Kuigi ilmselgelt ei kuulu Viktor Janukovõtš maailma ajaloo andekaimate poliitikute hulka, ei tasu piirduda üksnes selle järeldusega. Läbi nähtud valelikkus – just seesama «laveerimine» – on põhjus, mispärast opositsioon enam ühtegi ta lubadust uskuda ei suuda.

Üldisem õpetusiva võiks olla järgmine. Niccolò Machiavelli tähelepanekud inimloomuse kohta ja ta õpetused valitseja(te)le olid uuenduslikud 16. sajandil, aga 21. sajandil ei saa poliitikud õnneks piirduda selle tarkusega, mis andekas Machiavelli 500 aastat tagasi kirja pani.

Tuleb teada tunduvalt rohkem ja pettus ei lähe sugugi nii sageli läbi kui aegadel, mil info liikumise kiirus ja kohale jõudmine ülepea sõltus hobuse lihastest ja ratsamehe osavusest. Mida Euroopa Liit tegema peaks?

Loodetavasti saame täna teada, mida Euroopa Liit teeb. Kõige selgemalt on väljendunud Rootsi välisminister Carl Bildt, öeldes, et vastutus inimeste tapmise ja muu vägivalla eest lasub president Janukovõtšil, et Janukovõtši käed on verised.

Senise laveerimise põhjus on eelkõige see, et pole tahetud ära kasutada viimseid diplomaatilisi mõjutusvahendeid, sest esiteks olnuks see halb algus püüdele lahendusi otsida ja teiseks poleks ju enam millegagi reageerida veel hullematele tegudele.

Jõuga sekkumine on lääne poolt välistatud. Kas ka ida poolt? Juba ammu küsitakse Ukrainas, kust on õigupoolest pärit eriüksuse Berkut vorme kandvad mehed.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles