Seaduste loomine.

FOTO: Illustratsioon: Eero Barndõk

Järgmisel kolmapäeval kuulutab Teenusmajanduse Koja kokku kutsutud komisjon välja Eesti parima ja halvima seaduse: mõõdupuuks on vastavus hea õigusloome tavale (HÕT). Avalikul konkursil osalesid nii riigikogus vastu võetud seadused kui ka valitsuse ja kohaliku omavalitsuse määrused, mis on vastu võetud 2013. aastal. Postimees avaldab täna mõlemas kategoorias sõelale jäänud nominendid. Järgnevalt sõelale jäänud halvimad seadused.

Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (käibedeklaratsiooni lisa kehtestamine)
On märgilise tähendusega ja parim näide seadusloome heale tavale sülitamisest. Iseloomustavad ebapiisav kaasamine, mõjude puudulik hindamine, ettevõtjavaenulik retoorika, õigusselguse puudumine.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus
PGSi menetleti kiirkorras ning huvigruppide ja opositsiooni ettepanekutega arvestati minimaalselt. Seadusesse hääletati sisse praak: riigieksam sooritatud, kui õpilane saab 1 punkti maksimaalsest tulemusest, ja riigieksam on sooritatud rahuldavalt, kui õpilane saab 20 punkti maksimaalsest tulemusest. Seadusega kaotati õpetajate tunnikoormused, kaotati õpetajate atesteerimise järgud ja klassijuhatamine. Seaduseks formuleeriti riigikogu juristide poolt, koalitsiooni poliitilisel survel. Tekst, mida mitte keegi polnud kunagi esitanud - ei seaduseelnõu autor (HTM) ega ka ükski parandusettepanekutega esinenud riigikogu fraktsioon või parlamndi liige ega ka seadust menetlenud kultuurikomisjon.

Tööturuteenuste- ja toetuste seadus
Väga palju vastuolusid ning töötute ebavõrdset kohtlemist erinevate paragrahvide osas. Kui oled pikaajaline töötu (üle 12 kuu) ja on määratud töötu toetus ettenähtud perioodiks ja juhtumisi juhtud enne töötu toetuse lõppemist endale töö leidma ning mingil põhjusel uuesti töötuks jääma ning pole vahepeal suutnud olla 180 päeva tööl, siis saamata töötu toetusele õigus puudub.

Samas need , kes jäävad teistkordselt töötuks enne 12 kuu möödumist, saavad uuesti töötuks jäämisel saamata toetust edasi. Sellega otse sunnitakse pikaajalisi töötuid olema töötuna kuni töötu toetuse lõppemiseni, et mitte kaotada seda väikestki armetut sissetulekut töötu toetuse näol, mida uuesti töötuks jäämise puhul kaotaks.

Mitte ükski tööandja ei garanteeri tööd vähemalt 180 päeva ehk siis tööd vastu võttes ei tea, kas saad töötada pikemat aega või mitte ning kui halvim juhus, siis jääd ilma ka töötu toetusest, millele muidu oleks õigus olnud. Näiteks puudega last kasvatava vanema puhul, kellele kohalik omavalitsus maksab 19,18 euro suurust puudega lapse hooldajatoetust, ei saa olla töötu ega kasutada tööturuteenuseid ning saada töötu toetust. Samas aga ei saa ju inimene elada ära 19 eurose toetusega ja sellest veel puudega lapse kulusid katta.

Hea õigusloome tava

Vajadusest tagada igaühe põhiseaduslikud õigused ja vabadused, suurendada õigusloome läbipaistvust ja tõsta Eesti konkurentsivõimet, peab Teenusmajanduse Koda möödapääsmatuks, et õigusloome protsessis järgitaks alljärgnevaid põhimõtteid – hea õigusloome tava (HÕT).

1. Seadusandliku võimu teostamise eesmärk peab olema kooskõlas avaliku huviga, mitte teenima kitsalt erakonna, selle liikmete või toetajate huve.

2. Õigusloomeprotsess peab olema ettenähtav ja avatud.

3. Õigusloomes tehtavad otsused peavad olema läbipaistvad ja põhjendatud. Mida olulisem muudatus, seda põhjalikum peab olema põhjendus.

4. Huvigruppide kaasamine toimub selgete ja formaliseeritud menetlusreeglite järgi. Aruteluks tuleb esitada nii eelnõu väljatöötamise kavatsus, eelnõu kontseptsioon kui ka lõplik eelnõu tekst.

5. Seadus peab olema Eesti õigussüsteemi sobiv ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Vältida tuleb õiguslikult autistlike lahenduste kehtestamist.

6. Seadus peab olema mõjus, mistõttu eelnõuga kaasnevaid mõjusid tuleb teadvustada ja hinnata enne seaduseelnõu väljatöötamist ning prognooside paikapidavust kontrollida pärast seaduse jõustumist.

7. Seadus peab olema selge ja üheselt mõistetav, mistõttu õigusaktid tuleb koostada võimalikult lihtsas keeles, selgelt ja täpselt, silmas pidades õigusakti peamisi sihtgruppe.

8. Õiguskorras tehtavad muudatused ei või olla õigusakti adressaatide suhtes meelevaldsed ega sõnamurdlikud. Õigusaktide jõustamiseks jäetakse piisav aeg.