Milline neist oli 2013. aasta parim seadus?

Seaduste loomine. Foto: Illustratsioon: Eero Barndõk

Järgmisel kolmapäeval kuulutab Teenusmajanduse Koja kokku kutsutud komisjon välja Eesti parima ja halvima seaduse: mõõdupuuks on vastavus hea õigusloome tavale (HÕT). Avalikul konkursil osalesid nii riigikogus vastu võetud seadused kui ka valitsuse ja kohaliku omavalitsuse määrused, mis on vastu võetud 2013. aastal. Postimees avaldab täna mõlemas kategoorias sõelale jäänud nominendid. Alustame headest seadustest.

Jahiseadus
Keskkonnaministeerium valmistas seadust kaua ette. Teemad kaardistati ja probleeme auditeeris keskkonnaministeeriumi siseauditi osakond. Eelnõud arutati läbi jahimeeste, metsaomanike, põllumeeste ja teadlastega, avatud menetlus jätkus ka riigikogu keskkonnakomisjonis. Seadus oli avalikes huvides ja vajalik, kuna püüdis leida lahendust pikalt veninud ulukikahjude hüvitamise probleemile ja luua põhiseadusepärast eraomandi kasutamise regulatsiooni. Puudusteks oleks ebapiisav mõjude hindamine ja lühike rakendustähtaeg.

Erakonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus.
Reguleeriti täpsemalt erakondade rahastamist ja tugevdati vastutust ebaseadusliku erakondade rahastamise eest. Erakonna loomiseks vajalikku liikmete arvu vähendati 500-le. Samuti vähendati valimistel osalemiseks nõutavat kautsjoni. Tegemist on esimese näitega Rahvakogu ja riigikogu koostööst. Küll vaevaliselt aga siiski jõudsid osad Rahvakogu ettepanekud riigikogus seaduseks. Tegemist on seadusega avalikes huvides, mis parandab erakonnademokraatiat.

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (Piiriülese patsientide direktiivi ülevõtmine)
Seaduse menetlemisel jälgiti kõiki HÕTi reegleid, selle eest võiks ministeeriumi isegi kiita ja esitada parima seaduse kandidaadiks. Ka sisult on tegu positiivse muutusega, kus esmakordselt anti patsiendile valikuvabadus ise otsustada ja saada kompensatsiooni. Ravikindlustuse esialgne mõte ju selline oligi. Pikaajalist mõju on hetkel veel raske hinnata. Probleem selles, et selle direktiivi menetlemisel tuli päevavalgele mitmeid probleeme meditsiinivaldkonna korralduses. Puudulik kvaliteedisüsteem, patsiendil on Euroopa Liidus rohkem lubatud kui Eestis, arusaamatu hinnakujundus ja teised sisukad teemad, mis puudutavad süsteemi konkurentsivõimet. Jätkutegevusi nendel teemadel ei ole. Selles seisneb asja tõsisem pool, et meil tegeldakse sümptomite ravi, mitte haiguse tekitajate süsteemse raviga. Loodetavasti jõutakse kunagi ka asja tuumani.

Välismaalaste seadus
Lihtsustab kolmandate riikide kodanike Eestisse tööle asumist. Õigusloome protsess oli ülimalt efektiivne, kõiki osapooli kaasav, ettepanekuid arvestav.

Kollektiivlepingu ja töötüli lahendamise seadus
Eelnõu menetlemisel toimus sisuline kaasamine.

Karistusseadustiku muutmise seadus
Reguleeris laste seksuaalse väärkohtlemise mitmeid aspekte. Heaks seaduseks selle sisuliste väärtuste hoidmise kõrval võiks lugeda asjaolu, et seaduse menetlemisel arvestati ka varasemalt samateemalist opositsiooni eelnõu, mis keelas seksi ostmise alaealiselt. Eelnõu menetlemisel need seaduseeelnõud ühendati, arvestades sisuliselt opositsiooni eelnõu teksti. Eelnõu menetlus ja selle seadusena vastu võtmine näitas, et konstruktiivne koostöö opositsiooni ja koalitsiooni vahel on võimalik ning ühistöö tulemus võib viia heade ning positiivsete tulemusteni.

Hea õigusloome tava

Vajadusest tagada igaühe põhiseaduslikud õigused ja vabadused, suurendada õigusloome läbipaistvust ja tõsta Eesti konkurentsivõimet, peab Teenusmajanduse Koda möödapääsmatuks, et õigusloome protsessis järgitaks alljärgnevaid põhimõtteid – hea õigusloome tava (HÕT).

1. Seadusandliku võimu teostamise eesmärk peab olema kooskõlas avaliku huviga, mitte teenima kitsalt erakonna, selle liikmete või toetajate huve.

2. Õigusloomeprotsess peab olema ettenähtav ja avatud.

3. Õigusloomes tehtavad otsused peavad olema läbipaistvad ja põhjendatud. Mida olulisem muudatus, seda põhjalikum peab olema põhjendus.

4. Huvigruppide kaasamine toimub selgete ja formaliseeritud menetlusreeglite järgi. Aruteluks tuleb esitada nii eelnõu väljatöötamise kavatsus, eelnõu kontseptsioon kui ka lõplik eelnõu tekst.

5. Seadus peab olema Eesti õigussüsteemi sobiv ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Vältida tuleb õiguslikult autistlike lahenduste kehtestamist.

6. Seadus peab olema mõjus, mistõttu eelnõuga kaasnevaid mõjusid tuleb teadvustada ja hinnata enne seaduseelnõu väljatöötamist ning prognooside paikapidavust kontrollida pärast seaduse jõustumist.

7. Seadus peab olema selge ja üheselt mõistetav, mistõttu õigusaktid tuleb koostada võimalikult lihtsas keeles, selgelt ja täpselt, silmas pidades õigusakti peamisi sihtgruppe.

8. Õiguskorras tehtavad muudatused ei või olla õigusakti adressaatide suhtes meelevaldsed ega sõnamurdlikud. Õigusaktide jõustamiseks jäetakse piisav aeg.