/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2010/05/31/377768t1hfce7.jpg)
Rünnak abilaevade vastu hoiab rahukõnelused paigal
Juhtkiri: halb diplomaatia
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iisraeli otsus rünnata eile varahommikul Vahemerel abilaevade konvoid, mis oli humanitaarabiga teel viimased kolm aastat halvavas blokaadis hoitavasse Gaza sektorisse, tuleb juudiriigile äärmiselt halval ajal.
Humanitaarmissiooni korraldajad lootsid teiste seas ka Saksa parlamendisaadikuid ning mitmeid Euroopa kultuuritegelasi kaasates juhtida rahvusvahelise kogukonna tähelepanu Iisraeli poliitikale. Poliitikale, mis juudiriigi sõnul on mõeldud Gazat kontrollivate Hamasi islamiäärmuslaste karistamiseks, kuid mis abiorganisatsioonide väitel toob põhjendamatult suuri kannatusi seal elavale 1,5 miljonile inimesele.
Kui tähelepanu on see, mida aktivistid taotlesid, siis see eesmärk neil kahtlemata õnnestus. Teated sellest, mis laevadel enne koidikut täpselt aset leidis, olid veel eile õhtulgi segased – üks osapool süüdistas vägivalla alustamises teist ning kindlat vastust ei andnud ka internetti ilmunud videokaadrid, mis olid filmitud ühe abilaeva pardal. Inimohvritega ei arvestanud aga ilmselt keegi. Ametlikel andmetel sai surma vähemalt üheksa aktivisti ja vigastada veel 20 inimest, neist viis on Iisraeli sõdurid.
Rahvusvaheline kogukond reageeris kohe pärast rünnakut. Iisraeli saadiku kutsusid aru andma Rootsi, Taani ja Norra, sest nende riikide kodanikud olid aktivistidena samuti konflikti kaasatud. Türgi, kust abilaev liikuma läks, on teatanud, et kutsub oma saadiku Iisraelist tagasi ning süüdistas Iisraeli riiklikus terrorismis. Teravalt mõistis Iisraeli käitumise hukka ka Araabia Liiga, Euroopa Liit nõudis intsidendi põhjalikku uurimist.
Raske ülesanne seisab ees Ühendriikide presidendil Barack Obamal, kes pidanuks täna Washingtonis kohtuma Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahuga. Viimane aga naasis kodumaale, et juhtunu tagajärgedega tegeleda.
Obama peab nüüd näitama, et mõistab oma liitlase Türgi seisukohta, kuid ei saa novembrikuiste vahevalimiste eel ka juudiriigiga tülli minna. Et Iisrael end teiste riikide arvamusest ülemäära häirida ei lase, tõestas ta nii aasta alguses USAga tüli põhjustanud juudiasunduste küsimuses kui ka Hamasi komandöri tapmiseks Dubais sõbralike riikide passe võltsides.
Iisraeli hiljutine käitumine andis aluse arvata, et 2007. aastal kehtestatud blokaad Gazale kestab suure tõenäosusega edasi ning eilne intsident sellele erilist mõju ei avalda.
Rahukõnelused Iisraeli ja Palestiina vahel on pärast kolmenädalast sõda Gazas 2008. aasta lõpus ja 2009. aasta alguses sama hästi kui paigal seisnud ning viimane agressioon Palestiina vastu ei aita kõnelusi taaskäivitada.