Kasvuhoonegaaside eesmärgile lisaks täiendavate eesmärkide seadmine loob vaid põhjendamatuid konkurentsieeliseid ning võimaldab küsida kõrgemat hinda, märgib Einari Kisel tänase online-väitluse lõppsõnas.
Einari Kisel: eesmärkide seadmine loob põhjendamatuid konkurentsieeliseid
17. veebruar 2014, 14:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjoni energia- ja kliimapoliitika 2030. aasta eesmärkide teatises toodud eesmärgid on üsna ambitsioonikad, kuid me ei tohiks neid üle tähtsustada. Nad on küll vajalikud suuna andmiseks, kuid kui kõik eeldused saavad paika, siis teevad inimesed ise ratsionaalseid otsuseid, mis viivad eesmärkidest tunduvalt paremate tulemusteni. Viimased 10 aastat Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitikas peaks olema meile õpetanud, et halvasti läbi analüüsitud eesmärgid ning poliitilised dogmad ja loosungid võivad endaga kaasa tuua ootamatuid negatiivseid tagajärgi nii energiasüsteemi toimimises kui majanduslikus mõjus.
Kasvuhoonegaaside eesmärgile lisaks täiendavate eesmärkide seadmine loob vaid põhjendamatuid konkurentsieeliseid ning võimaldab küsida kõrgemat hinda. Selliste aspektide juures tuleks alati küsida, kellele ja miks see kasulik on? Kas ka Euroopa Liidule ja Eestile tervikuna? Lisaks elektri hulgihindadele tuleb vaadata ka kaasnevaid elektrikulusid – subsiidiume ning võrgukulusid. Just nende kahe komponendi suurenemise tõttu on ka elektrikulud tarbijatele summaarselt ELis oluliselt kasvanud.
Mind võidakse süüdistada konservatiivsuses, kuid elu on näidanud, et selge ja korralikult läbi kaalutud muutus annab lõppkokkuvõttes alati paremaid tulemusi. Ning eesmärke ületada on alati meeldivam kui neid lihtsalt saavutada. See annab tunduvalt tugevama signaali ka muule maailmale, kui Euroopa Liit ning ka Eesti oma ambitsioonikaid eesmärke ületab, halvendamata samas oma konkurentsivõimet ja energiajulgeolekut. Kuni EL ei suuda reaalselt näidata, et kasvuhoonegaase vähendades on võimalik ka konkurentsivõimet parandada, on kahjuks muu maailma riikidel vähem huvi oma kasvuhoonegaase vähendada.
Sellega on tänane online-väitlus lõppenud. Jääb oodata veel vaid kohtuniku hinnangut.
Debatt valmis Postimehe, Eesti Väitlusseltsi ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse koostöös, olles kaheksas pikemast euroliidu-teemaliste debattide sarjast.