Rene Tammist

FOTO: Toomas Huik

Euroopa Liit peaks tegema karmimat kliima- ja energiapoliitikat, sest tegutsematus läheb kalliks maksma, leiab tänases online-väitluses Eesti Taastuvenergia Koja juhataja Rene Tammist. Maailma Energeetikanõukogu Euroopa regiooni juht Einari Kisel kaitseb vastupidist seisukohta.

Lugege mõlema poole avakõnet ning esitage loo kommentaariumisse küsimusi - paremad neist esitatakse väitlejatele debati teises osas ehk ristküsitluses!

RENE TAMMISTI AVAKÕNE

Kliima muutumine põhjustab täna hävingut, näljahäda ning soodustab oluliselt nakkushaiguste levikut. Riigijuhtide soovimatus tegutseda läheb üleilmselt iga-aastaselt maksma 1,2 triljonit USD[1]. Saastekursil jätkamine kahekordistab kulu 2030. aastaks. ÜRO Keskkonnaagentuuri hiljutine raport «Rohelise majanduse suunas» leiab, et üleminek puhtamale majandusele isegi suurendab majanduskasvu. Suurimat kasu saavad need riigid, mis on kliima muutuste vastases võitluses esirinnas, isegi kui muu maailm tegevustega viivitab.

Euroopa Komisjoni 2030. a kliima- ja energiaraamistik annab kindla signaali, et EL kavatseb kliima muutuste vastu edasi võidelda, vaigistades sellega ka meie kodumaiseid kriitikuid, kes on vastupidist väitnud. Siiski ei saa pakutut piisavaks lugeda.

1. Kliimamuutuste vastane võitlus vajab enamat

Eesmärk vähendada aastaks 2030 kasvuhoonegaaside heitmeid 40 protsenti pole IPCC 5. raporti and UNEP «Emission Gap Reporti» kohaselt piisavad, takistamaks kliima soojenemist rohkem kui kahe kraadi võrra, ega innusta ka teisi riike heitmeid vähendama. Eestil on põlevkivienergeetika tõttu inimese kohta üks maailma suurimaid CO2-jalajälgi, mistõttu ka meil lasub moraalne kohustus heitmeid vähendada. 

2. Ambitsioonikam energiasäästu ja taastuvenergiapoliitika suurendavad EL energiajulgeolekut

2030. a raamistiku mõjude hinnangu andmetel kulutab EL iga-aastaselt 388 miljardit eurot energiakandjate impordile riikidest, millest paljud on ebademokraatlikud ja kasutavad neid vahendeid teisitimõtlejate mahasurumiseks. IEA 2012. a. World Energy Outlook hindab EL sõltuvuseks 2030. a. imporditavast maagaasist 80 protsendini ja naftast 90 protsendini. Jõulisem energiasäästumeetmete ja taastuvenergia kasutamine vähendavad energiasõltuvust. Pelgalt taastuvenergia eesmärgi tõstmine 27 protsendilt 30 protsendile aitaks säästa fossiilsete kütuste impordilt 258 miljardit (!) eurot.

3. Tõhusam taastuvenergiapoliitika loob heaolu

Euroopa Komisjon läheb oma pakutud raamistikuga vastuollu enda uuringuga, mille kohaselt tähendab igale liikmesriigile siduv taastuvenergia eesmärk suuremat majanduskasvu ja rohkem töökohti. Liikmesriikidele siduva 30 protsendilise taastuvenergia eesmärgi korral loodaks Euroopas 568 000 töökohta rohkem kui pelgalt CO2 vähendamise eesmärgiga piirdudes, tulemuseks oleks vähem keskkonnasaastet ja saastesurmasid, seda elektrihindu tõstmata. Eestis on suurepärased ressursid taastuvenergia tootmiseks ning tõhusam taastuvenergiapoliitika annaks Eestile võimaluse muutuda taastuvenergia ekspordist tulu teenivaks riigiks ja seda maksumaksjate rahakotti koormamata.


[1] Climate Vulnerable Forum

EINARI KISELI AVAKÕNE

Selguse huvides tuleb kohe alul märkida, et mina toetan Euroopa Komisjoni poolt esitatud kompromissi erinevate osapoolte huvide tasakaalustamiseks. Taastuvenergia arendajatest teises äärmuses on huvigrupid, kes sooviksid, et EL ei seaks üldse uusi kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärke enne, kui ka teised maailma riigid võtaks endile siduvad kohustused.

Praegu vaieldakse Euroopa Komisjoni teatise osas peamiselt kahe küsimuse üle: esiteks, kas 40 protsenti kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärk on liiga suur või väike; ning teiseks, kas lisaks kasvuhoonegaaside eesmärgile peaks liikmesriikidele seadma ka muid eesmärke?

40 protsendi kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärk 2030 aastaks on päris ambitsioonikas. Tegelikult tähendab see kasvuhoonegaaside praeguse vähendamise tempo (1,74 protsenti aastas) olulist kiirenemist  (2,2 protsendile aastas). Euroopa Komisjoni mõjuhinnangust selgub, et suurem eesmärk kiirendaks veelgi energiahindade tõusu Euroopa Liidus, mis omakorda halvendaks EL rahvusvahelist konkurentsivõimet ning suurendaks sotsiaalseid pingeid. Ka 40 protsendi eesmärgi puhul on suureks väljakutseks, kuidas tuua turule piisavalt mõistliku hinnaga tehnoloogiaid, millega oleks võimalik eesmärki saavutada ilma hindu tõstmata ning elektrisüsteemi toimimist ohustamata.

Teistest eesmärkidest rääkides olgem ausad: kõige olulisem EL energia- ja kliimapoliitika tähis on kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärk. Kõik teised eesmärgid loovad selle tähise saavutamise kontekstis mõnele valdkonnale konkurentsieeliseid, luues võimalusi küsida oma toote eest põhjendamatult kõrgemat hinda. Seda on näidanud ka viimaste aastate kogemus, et tarbijate poolt makstav elektri hind on subsiidiumite ja kaasnenud võrguinvesteeringute tõttu EL-s oluliselt kasvanud.

Hinnatõusu tulemusel on paljud energia- ja tööjõumahukad tööstused Euroopa Liidust ära kolinud ning suurendanud veelgi tööpuudust. Lootused, et taastuvenergia sektor kompenseerib seda uute töökohtade loomisega, ei ole täitunud – paljud uued taastuvenergia seadmete tootjad on rajanud oma tehased hoopis Aasiasse ja Ameerikasse. Viidatud 568 000 täiendavat töökohta tekiks aga Euroopa Komisjoni mõjuhinnangus peamiselt mitte taastuvenergia, vaid energiatõhususe sektoris (peamiselt ehitustööd). Fossiilkütuste impordi vähendamiseks tuleks aga keskenduda transpordisektorile, mitte vaid elektrisektorile.

Euroopa Liit on vaid üks osa maailmast, siinsed kasvuhoonegaaside heitmed moodustavad umbes 10 protsenti kogu maailma heitmetest. Viimase 10 aastaga on EL konkurentsivõime maailmas oluliselt halvenenud. Võrreldes tööstusettevõtete elektrikulusid EL-s ja USA-s, selgub, et ookeanitagused elektrihinnad on jäänud 10 aasta tagusele tasemele, Euroopa Liidus keskmisena aga kasvanud üle 40 protsendi. Tööstusettevõtete elektri hinna erinevus on USA ja EL vahel ligi kahekordne. Enamgi veel: selle aja jooksul on USA-s kasvuhoonegaaside maht vähenenud rohkem kui Euroopa Liidus! Seega – ilma mingite riiklike eesmärkideta on USA suutnud saavutada tunduvalt paremaid tulemusi kui EL.

RENE TAMMISTI VASTUREPLIIK (lisatud kell 10.40)

ÜRO analüüsid näitavad, et 40 protsendi heitmete vähendamise eesmärk pole piisavad, takistamaks kliima soojenemist rohkem kui 2 kraadi võrra. Varajasem tegutsemine kliima muutuste vastases võitluses on kordades odavam ja mõjutab inimeste elukvaliteeti vähem kui tegutsemisega viivitamine. EL majandusmootoriks peab olema eelkõige kõrgtehnoloogiline tööstus, suurendada tuleb lisandväärtust ja vähendada energiakasutust tööstuses.

ELil on moraalne kohustus heitmeid vähendada, sest tööstusrevolutsioonist alates on heitmeid just siin maailmajaos õhku paisatud. Viimast 10 aastat iseloomustab muutlike ja kasvavate fossiilkütuste hindade kasv. See on toonud kaasa inimeste kulutuste kasvu nii transpordile, soojusele ja ka elektrile. Taastuvenergia väldib energiakandjate importi ca 30 miljardi euro väärtuses (2010. a), mis suuresti katab kulu taastuvate subsiidiumitele (36 miljardit eurot). Puudulik energiasäästupoliitika ja transpordisektoris taastuvate allikate edendamise eesmärgi kaotamine ei aita kuidagi transpordisektoris vähem fossiilkütuseid kasutada.

Debatt valmib Postimehe, Eesti Väitlusseltsi ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse koostöös, olles kaheksas pikemast euroliidu-teemaliste debattide sarjast.