Lippasin piki trammiteed uues lootuses, et kohe kui trammiliiklus taastub, hüppan trammi. Tallinna südalinnast Kalamajani on umbes 35 minutit tempokat kõndi. Vastutuul võttis mu liikumiskiirust mõnevõrra maha. Umbes Mere puiesteel hakkasid trammid liikuma karjakaupa ja Koplile vastupidises suunas. Ma jõudsin koju, ilma et minust oleks möödunud ükski tramm.
Kui tuul jäise riiviga mu näolt nahka lihvis ja pakane tangidega sõrmi otsast kiskus, oleksin tahtnud kelleltki küsida: kas me elame endiselt keskajas? Kuidas on nii, et olen reaalajas kursis meeleavaldustega Kiievis, kuid ei saa kusagilt teada, et ühistranspordis on mingi tõrge ja kaua see kestab?
Praegu veel enamikul, varsti aga juba kõigil inimestel on taskus nutitelefon ning vähe on järele jäänud asju, mille kohta pole äppi. Tallinna ühistranspordi kohta on ka, kuid nende autor ei ole Tallinna transpordiamet, vaid (ilmselt) programmeerimishuvilised linnaliiklejad. See tähendab, et kriitilisele infole, nagu tõrked, saab neil olla vaid väga piiratud ligipääs.
Ma isegi ei pea silmas GPSiga asukohta määravat, peatust soovitavat ja järgmise bussi, trammi või trolli väljumisaega ütlevat äppi. Oleksin rahul palju lihtsamaga, sellisega, mis kasutaja telefonis aktiveerub vaid tõrgete korral lakoonilise teatega, näiteks et 2. ja 4. trammiliin või 6. ja 7. trolliliini ei tööta, taastumise aeg 40 minutit või teadmata. Kasutajal kohe pilt selge – mine bussi peale, võta takso või püsi seal, kus oled, nagunii ei pääse kusagile.